Bulgaaria Rahvavabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{subst:toimetaA}} {{Endine riik |nimi = ''Народна република България''<br>Bulgaaria Rahvavabariik |lipp = Pilt:Flag of...'
 
P näpukad
61. rida:
}}
 
'''Bulgaaria Rahvavabariik''' ('''BRV'''; [[Bulgaaria keel|bulgaaria:]] ''Народна република България (НРБ)'') oli [[Bulgaaria]] [[Sotsialistlik riik|sotsialistliku vabariigi]] ametlik nimi, mis eksisteeris aastatel 1946 kuni 19901946–1990, kui [[Bulgaaria Kommunistlik Partei]] (BKP) valitses üheskoos oma väidetavalt sõltumatu koalitsioonipartneri [[Bulgaaria Maaharijate Rahvaliit|Rahvusliku Agraarparteiga]]. Bulgaaria oli [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] ja [[Idablokk|Idabloki]] osa ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] liitlane [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal, [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i liige.
 
Aastal 1989 alustati demokraatlike reformidega pärast mõneaastast vaikiva liberaliseerimise perioodi ja pärast kaua valitsenud [[Todor Živkov]]i võimu juurest eemaldamist 1989. aasta sügisel BKP kongressil. Aastal 1990 võttis BKP omale nimeks [[Bulgaaria Sotsialistlik Partei]] (BSP) ja võttis tänu [[Georgi Pǎrvanov]]ile, siis poliitilisele ajaloolasele BKP Instituudis, [[marksism-leninism|marksismi-leninismi]] asemel omaks [[Vasaktsenter|vasaktsentristliku]] poliitilise ideoloogia. Pärast esimesi vabu valimisi 1931. aastast saati (võitis BSP) muudeti riigi nimeks [[Bulgaaria Vabariik]].
76. rida:
Septembris 1946 andis [[Bulgaaria vabariigi referendum (1946)|referendum]], et kas säilitada monarhia või teha Bulgaariast vabariik, tulemuseks 95,6% toetuse vabariigi kasuks. Peaaegu kohe pärast seda kuulutati Bulgaaria ''rahvavabariigiks''. Noor tsaar [[Simeon II]], tema ema ja õde pidid riigist lahkuma. [[Vasil Kolarov]], kolmas mees parteis, hakkas tegutsema riigipeana. See hetk tähistas varjamatu kommunistliku võimu algust Bulgaarias.
 
Järgmise aasta jooksul kindlustasid kommunistid oma võimu. [[Bulgaaria Põhiseadusliku Assamblee valimised (1946)|Põhiseadusliku Assamblee valimised oktoobris 1946]] andsid kommunistidele enamuse. Kuu hiljem sai Dimitrov peaministriks. Põhiseaduslik Assamblee andis Nõukogude juristide abiga detsembris 1947 välja niinimetatud "[[Dimitrovi põhiseadus]]e" [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon (1936)|1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni]] koopia. Aastaks 1948 olid ülejäänud opositsiooniparteid hävitatud; [[Bulgaaria Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (Laiad Sotsialistid)|sotsiaaldemokraadid]] sunniti kommunistidega liituma, samas Maaharijate Liit muutis end kommunistide ustavaks partneriks.
 
Aastatel 1948-49 piirati või keelustati [[Bulgaaria õigeusukirik|õigeusklike]], [[Muslim|moslemite]], [[Protestantism|protestantide]] ja [[Katoliku kirik|katoliiklaste]] usuorganisatsioone. Bulgaaria õigeusukirik jätkas tegutsemist, kuid seda piirati ja hiljem imbusid sellesse kommunistlikud funktsionäärid.
86. rida:
=== Živkovi ajastu ===
 
[[Pilt:The Soviet Union 1969 CPA 3769 stamp (Hands holding torch, flags of Bulgaria, USSR, Bulgarian arms).jpg|right|thumb|200px|"Sõprus Nõukogude ja Bulgaaria rahva vahel igavesti kindel", 1969. aasta Nõukogude mark Bulgaaria sotsialistliku revolutsiooni 25. aastapäeva tähistamiseks.]]
[[Pilt:Sofia, 1984.jpg|thumb|170px|right|Bulgaaria Kommunistliku Partei peakorter aastal 1984.]]
 
107. rida:
Selleks ajaks, kui [[Mihhail Gorbatšov]]i Nõukogude Liidu reformiprogrammi mõju 1980. aastate lõpul Bulgaarias tunduma hakkas, olid kommunistid, nagu nende juhtki, muutunud liiga mannetuks, et seista pikalt vastu muutuste nõudmistele. Liberaalne pahameeletorm keskkonnameeleavalduse lagunemisel Sofias oktoobris 1989 laienes poliitilise reformi üldiseks kampaaniaks. Mõõdukamad elemendid kommunistlikus juhtkonnas reageerisid kiiresti, kukutades 10. novembril 1989 Živkovi ja asendades ta välisminister [[Petăr Mladenov]]iga.
 
See kiire käik andis Kommunistlikule Parteile vaid lühikese kergenduse ja hoidis ära revolutsioonilise muutuse. Mladenov lubas režiimi avada, minnes ütlustes isegi nii kaugele, et toetab vabu valimisi. Kuid meeleavaldused kogu riigis lõid olukorra peapealepea peale. 11. detsembril läks Mladenov riigi televisiooni teatama, et Kommunistlik Partei loobus võimust. 15. jaanuaril 1990 tühistas Rahvusassamblee ametlikult Kommunistliku Partei "juhtiva rolli". Juunis 1990 peeti [[Bulgaaria parlamendivalimised (1990)|esimesed vabad valimised 1939. aastast saati]], sillutades seega Bulgaaria tee mitmeparteilisele demokraatiale. Lõpuks 15. novembril 1990 hääletas 7. [[Rahvusassamblee (Bulgaaria)|Suur Rahvusassamblee]] riigi nime muutmise Bulgaaria Vabariigiks ja eemaldas kommunistliku riigivapi rahvuslipult.
 
== Valitsus ja poliitika ==
116. rida:
Bulgaaria Rahvavabariik oli üheparteiline [[kommunistlik riik]]. [[Bulgaaria Kommunistlik Partei]] lõi ulatusliku [[Nomenklatuur (eliit)|nomenklatuuri]] igal organisatsioonilisel tasandil. Põhiseadust muudeti mitu korda, [[Živkovi põhiseadus]] oli pikaealisim. Artikli 1 järgi "Bulgaaria Rahvavabariik on sotsialistlik riik, mille eesotsas on küla ja linna töötav rahvas. Juhtiv jõud ühiskonnas ja poliitikas on Bulgaaria Kommunistlik Partei".
 
BRV toimis kui üheparteiline [[rahvavabariik]], Rahvakomiteed esindasid kohalikku omavalitsust. Nende roll oli teostada Partei otsuseid vastavas valdkonnas ja samal ajal tugineda rahva arvamusele otsuste tegemisel. 1980. aastate lõpul saavutas BKP hinnangulise maksimumi 1 000 000 liiget rohkem kui 10% rahvastikust.
 
== Sõjavägi ==
126. rida:
== Majandus ==
 
BRV majandus oli [[plaanimajandus]], sarnane sellelesellega, mis teistes [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] riikides. 1940. aastate keskpaigas, kui algas [[kollektiviseerimine]], oli Bulgaaria peamiselt põllumajandusmaa, kus umbes 80% rahvastikust elas maapiirkondades. Kõigi sektorite tootmishooned riigistati, kuigi alles [[Vălko Červenkov]]i ajal lammutati eramajandustegevus täielikult.
 
Vaatamata negatiivsetele mõjudele mõnes muus riigis, kasvas Bulgaaria põllumajanduse tootlikus pärast kollektiviseerimist kiiresti. Laiaulatusliku mehaniseerimisemehhaniseerimise tulemuseks oli tööviljakuse tohutu kasv. Suur hulk valitsuse toetusi kulus igal aastal kunstlikult alandatud tarbijahindade kahjumi katmiseksstkatmiseks.
 
Červenkovi [[Stalinism|stalinistlik]] poliitika viis ulatusliku industrialiseerimiseni ja energiasektori arenemiseni, mis on tänaseks üks Bulgaaria kõige arenenumaid majandussektoreid. Tema valitsemine kestis aastastaastatel 1950 aastani 19561950–1956 ning nägi kümnete tammide ja hüdroelektrijaamade, keemiatehaste, [[Elatsite]] kulla- ja vasekaevanduse ja paljude teiste ehitamist. Sõjaaja kupongisüsteem kaotati, tervisekaitse ja haridus tehti tasuta. Kõik see saavutati riigipoolse range kontrolli ja organiseerimisega, vangibrigaadidega töölaagritest ja Bulgaaria Brigaadideliikumisega - noorte tööliikumine, kus noored inimesed töötasid vabatahtlikult ehitusprojektides.
 
[[Pilt:Vitosha Computer.JPG|thumb|right|230px|''Vitoša'', esimene Bulgaarias tehtud [[arvuti]]. Bulgaaria Rahvavabariik oli suur elektroonika ja arvutite tootja, saades sellest hüüdnime "Idabloki [[Silicon Valley]]".]]
142. rida:
Peale Nõukogude Liidu olid teised peamised kaubanduspartnerid [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] ja [[Tšehhoslovakkia]], ka mitte-Euroopa riigid, nagu [[Mongoolia]], ja mitmed Aafrika riigid, olid suured Bulgaaria kaupade importijad. Riigil olid head kaubandussuhted ka mitme mittekommunistliku arenenud riigiga, eeskätt [[Lääne-Saksamaa]] ja [[Itaalia]]ga. Selleks, et võidelda paljude kaupade madala kvaliteediga, võeti aastal 1970 kasutusele terviklik riigi standardisüsteem, milles olid täpsed ja ranged kvaliteedinõuded kõigile tootesortidele, masinatele ja ehitistele.
 
Bulgaaria Rahvavabariigil oli Idabloki riikide hulgas keskmine SKT elaniku kohta. Võrdlev tabel on allpool. Vähemalt paberil, keskmine [[ostujõud]] oli üks madalamaid Idablokis, peamiselt kaupade suurema kättesaadavuse tõttu, kui teistes sotsialismimaades. Välismaal töötavad töölised said sageli kõrgemat tasu, seega võisid endale lubada laiema kaubavaliku ostmist. Ametlikel andmetel oli aastal 1988 100-s 100-st majapidamisest [[televiisor]], 95-s 100-st [[radioraadio]], 96-s 100-st [[külmutuskapp]] ja 40-s 100-st [[auto]].
 
:{| class="wikitable" style="text-align: left"
191. rida:
* [[Bulgarrenault]] alustas aastal 1966 ja tegi aastani 1971 autosid [[Renault 8]] ja [[Renault 10]] baasil. Tehased olid [[Plovdiv]]is. Lõpus toodeti umbes 6500 autot. Tehti ka [[Alpine A110]] Bulgaaria versiooni [[Bulgaralpine]].
* Aastal 1967 alustas [[Pirin-Fiat]] umbes 730 auto tootmist aastani 1971 mudelitest [[Fiat 850]] ja [[Fiat 124]].
* Aastal 1968 sõlmiti leping Bulgaaria valitsuse ja [[Moskvitš]]i vahel [[Moskvitš-408|Moskvitš 408]] ja hiljem [[Moskvitš-2141|Moskvitš 2141]] valmistamiseks (millest aastaks 1990 toodeti umbes 12 000 autot).
 
== Kultuur ==
 
Kultuur Bulgaaria Rahvavabariigis oli valitsuse poolt rangelt kontrollitud ja reguleeritud, kuigi oli teatud liberaliseerimsperioode (mis tähendab Lääne kirjanduse, muusika jne. sissepääsu Bulgaariasse). Sula intellektuaalses elus kestis aastast 1951 kuni kümnendi keskpaigani. Vălko Červenkovi tagasiastumine ning kirjanduslik ja kulturilinekultuuriline õitseng Nõukogude Liidus lõid ootusi, et protsess jätkub, kuid [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõus]] 1956. aasta sügisel hirmutas Bulgaaria juhtkonda teisitimõtlevateisiti mõtleva intellektuaalse tegevuse julgustamiselt eemale.
 
Vastuseks sündmustele Ungaris nimetati Červenkov haridus- ja kultuuriministriks; aastatel 1957 ja 1958 puhastas ta Bulgaaria Kirjanike Liidu juhtkonna ning vallandas liberaalsed ajakirjanikud ja toimetajad. Tema tegevus lõpetas tõhusalt sõltumatute kirjanike ja kunstnike "Bulgaaria sula", mille inspireeris Hruštšovi 1956. aasta stalinismivastane kõne.