Vikipeedia

Kollane mänd: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
nüüd arvatud heaks
Resümee puudub
3. rida:
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund = LR/LC
| seisundi_süsteem = iucn2.3
| seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Pinus ponderosa|aasta=1998|ID=42401|IUCN_aasta=2010}}</ref>
| pilt = Pinus ponderosa 8144t.jpg
| pildi_seletus =
42. rida:
'''Kollane mänd''' (''Pinus ponderosa'') on [[männilised|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mänd (perekond)|männi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[okaspuu]].
 
Liigi põhiteisendi var. ''ponderosa'' leidis [[1826]]. aastal [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigi]] territooriumiltmaa-alalt [[Šotimaa|šoti]] botaanik [[David Douglas]] (1799–1834)<ref name="conifers" />. Samas pidas ta seda algul [[vaigumänd|vaigumänniks]] ja leidis alles [[1829]]. aastal, et tema kogus olevate männinäidiste seas on üks uus seni tuvastamata männiliikliik. Mänd onsai nime saanud [[kollane|kollast]] värvi väärtusliku [[puit|puidu]] järgi<ref name="dendro" />.
 
Kollane mänd on [[Montana|Montana osariigi]] osariigi rahvuspuu.<ref>[http://montanakids.com/facts_and_figures/state_symbols/State_Tree_Ponderosa_Pine.htm State Tree Ponderosa Pine]</ref>
 
== Teisendid ==
Kollasel männil (''Pinus ponderosa'') eristatakse kahte ametlikult tunnustatud teisendit:<ref name="catalogue" />▼
* ''Pinus ponderosa'' var. ''ponderosa'' ehk põhiteisend kasvab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikupiirkonnas [[Briti Columbia]]st [[California]] lõunaosani;▼
* ''Pinus ponderosa'' var. ''scopulorum'' ehk sisemaa teisend kasvab [[Kaljumäestik]]us ja [[Mehhiko]] [[Coahuila osariik|Coahuila]] ja [[Sonora osariik|Sonora]] osariigis.▼
 
▲Kollasel männil (''Pinus ponderosa'') eristatakse kahte ametlikult tunnustatud teisendit[[teisend]]it:<ref name="catalogue" />
Täpsustuseks peab lisama, et teadlaste hulgas puudub praegusel ajal üksmeel kollase männi [[taksonoomia]] täpsel määratlemisel. Osad teadlased (F. Lauria, M. Frankis) soovitavad liigi jaotamist neljaks alamliigiks ning lisada neile ka [[arisoona mänd]] (''Pinus arizonica''). Samuti käsitlevad [[USA]] teadlased juba praegu arisoona mändi kollase männi teisendina (''Pinus ponderosa'' var. ''arizonica'') ning seetõttu on nende koostatud kollase männi areaali kaardile lisatud ka arisoona männi levila.<ref name="conifers" />▼
▲* ''Pinus ponderosa'' var. ''ponderosa'' ehk põhiteisend kasvab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikupiirkonnasrannikualal [[Briti Columbia]]st [[California]] lõunaosani;
▲* ''Pinus ponderosa'' var. ''scopulorum'' ehk sisemaa teisendsisemaateisend kasvab [[Kaljumäestik]]us ja [[Mehhiko]] [[Coahuila osariik|Coahuila]] ja [[Sonora osariik|Sonora]] osariigis.
 
▲Täpsustuseks peab lisama, et teadlaste hulgas puudub praegusel ajal üksmeel kollase männi [[taksonoomia]] täpsel määratlemisel. Osad teadlased (F. Lauria, M. Frankis) soovitavad liigi jaotamist neljaks [[alamliik|alamliigiks]] ningja lisada neile ka [[arisoona mänd]] (''Pinus arizonica''). Samuti käsitlevad [[USA]] teadlased juba praegu arisoona mändi kollase männi teisendina (''Pinus ponderosa'' var. ''arizonica'') ningja seetõttu on nende koostatud kollase männi areaali[[levila]] kaardile lisatud ka arisoona männi levila.<ref name="conifers" />
Viimasel ajal on hakatud rääkima ka viiest eraldiseisvast alamliigist ''P. p. subsp. brachyptera'', ''P. p. subsp. critchfieldiana'', ''P. p. subsp. ponderosa'', ''P. p. subsp. readiana'', ''P. p. subsp. scopulorum'' ja kolmest kuni viiest üleminekutsoonist, kus kasvavad alamliikide vahepealsed isendid.<ref>Callaham, Robert Z. (september 2013). [http://www.fs.fed.us/psw/publications/documents/psw_rp265/psw_rp265.pdf "Pinus ponderosa: Geographic Races and Subspecies Based on Morphological Variation"] USDA Forest Service</ref>▼
 
▲Viimasel ajal on hakatud rääkima ka viiest eraldiseisvast alamliigist ''P. p. subsp. brachyptera'', ''P. p. subsp. critchfieldiana'', ''P. p. subsp. ponderosa'', ''P. p. subsp. readiana'', ''P. p. subsp. scopulorum'' ja kolmest kuni viiest üleminekutsoonist, kus kasvavad alamliikide vahepealsed isendid.<ref>Callaham, Robert Z. (september 2013). [http://www.fs.fed.us/psw/publications/documents/psw_rp265/psw_rp265.pdf "Pinus ponderosa: Geographic Races and Subspecies Based on Morphological Variation"] USDA Forest Service</ref>
 
== Botaanilised tunnused ==
62. rida ⟶ 63. rida:
[[Võra]] on noorel puul kitsaskooniline, vananedes muutub laiemaks ja ümaramaks. [[Tüvi]] on valdavalt sirge, läbimõõt 0,9–1,2 (2,6) m. [[Puukoor]] on paks, punakas kuni mustjaspruun, kestendab suurte plaatidena, rõmeline.<ref name="dendro" />
 
[[Pung]]ad on munaja kujugamunajad, punakaspruunid, väga [[vaik|vaigused]], kuni 2 cm pikkusedpikad. [[Võrse]]d on oranžikaspruunid, jämedad (paksus kuni 2 cm), vananedes muutuvad tumedamaks.<ref name="conifers" />
 
[[Okas|Okkad]] on põhiteisendil enamasti kolmekaupa kimbus, 10–20 (30) cm pikkusedpikad, kolmetahulised, [[peensaagjas leheserv|peensaagja servaga]], tumerohelised<ref name="dendro" />, terava või tömpterava tipuga, püsivad võrsetel[[võrse]]tel 4–6 (7) aastat<ref name="conifers" /> .
 
[[Isasõis]]ikud on punakad, tihedalt ümber võrse, 10–15 mm pikkusedpikad. Emasõisikud[[Emasõis]]ikud on tumepunased, 3–5 kaupa männastes[[männas]]tes. [[Käbi]]d on kuni 11 (15) cm pikkusedpikad, pruunid kuni punakaspruunid. [[Seeme|Seemned]] on 6–10 mm pikkusedpikad, tiivakesega (pikkus 15–25 mm). 1000 seemneSeemne mass on 30–50 gmg.<ref name="dendro" />
 
Sisemaa teisendSisemaateisend var. ''scopulorum'' on põhiteisendist madalakasvulisemmadalam. Okkad on enamasti kahekaupa võrsele kinnitunud, pikkusega 7–15 cm pikad, käbid on hallikaspruunid ja väiksemad kui põhiteisendil, puukoor on kollakaspruun.<ref name="dendro" />
 
== Juurestik ==
Kollase männi tõusmed kasvatavad endale lühikese aja jooksul võimsa [[peajuur|peajuure]], mis annab neile võimaluse kasvada väga kuival kasvupinnasel, kus paljud puuliigid tihti ellu ei suuda jääda. Isegi mõne kuu vanustel tõusmetel võivad [[juur]]ed ulatuda parasniisketes ja sügavamates [[muld]]ades kuni 50 cm sügavusele. Piisava niiskuse olemasolul ei ole ka rohujuurestik kollase männi juurestiku arengule takistuseks. Paari aastaga võib külgmiste juurte pikkus kahe- või kolmekordistuda.<ref name="fed1" />▼
 
▲Kollase männi tõusmed kasvatavad endale lühikese aja jooksul võimsa [[peajuur|peajuure]]e, mis annab neile võimaluse kasvada väga kuival kasvupinnasel[[pinnas]]el, kus paljud puuliigid tihti ellu ei suuda jääda. Isegi mõne kuu vanustel tõusmetel võivad [[juur]]ed ulatuda parasniisketesparasniiskes javõi sügavamatessügavamas [[muld|mullas]]ades kunipoole 50 cmmeetri sügavusele. Piisava niiskuse[[niiskus]]e olemasolul ei ole ka rohujuurestik kollase männi juurestiku[[juurestik]]u arengule takistuseks. Paari aastaga võib külgmiste juurte pikkus kahe- või kolmekordistuda.<ref name="fed1" />
Täiskasvanud puu juurestik võib [[poorsus|poorses]] mullas kasvada kuni 4 m sügavusele<ref name="fed2.2" />, raskemates [[savimuld]]ades aga harva sügavamale kui üks meeter. Erandiks on sügavate pragudega kaljupinnas, kus juured võivad ulatuda 11–12 m sügavusele. Avatud kasvukohas võivad külgmised juured kasvada kuni 46 m kaugusele puust, puistus on aga kasvu horisontaalne ulatus piiratud teiste puude juurestiku tõttu ning sel juhul ulatuvad juured võraga ligilähedaselt samale kaugusele. Juurestiku põhimass jääb kuni 60 cm sügavusele maapinnast. Hästi ja sügavale arenenud juurestikuga kollane mänd on väga tormikindel puu.<ref name="fed1" />▼
 
▲Täiskasvanud puu juurestik võib [[poorsus|poorses]] mullas kasvada kuni 4 m sügavusele<ref name="fed2.2" />, raskemates [[savimuld]]ades aga harva sügavamale kui üks meeter. Erandiks on sügavate pragudega kaljupinnas, kus juured võivad ulatuda 11–12 m sügavusele. Avatud kasvukohas võivad külgmised juured kasvada puust kuni 46 m kaugusele puust, puistus[[puistu]] ontakistab seda aga kasvu horisontaalne ulatus piiratud teiste puude juurestikujuurestik tõttuja ning sel juhulsiis ulatuvad juured võraga ligilähedaselt samale kaugusele. Juurestiku põhimass jääb kuni 606 cmdm sügavusele maapinnast. Hästi ja sügavale arenenud juurestikuga kollane mänd on väga tormikindel puu.<ref name="fed1" />
 
== Levila ja ökoloogia ==
 
Kollase männi levila paikneb üsna suurel territooriumilmaa-alal [[Põhja-Ameerika]] lääneosas, ulatudes põhjas [[Kanada]] [[Briti Columbia]] lõunaosani ning lõunas [[Mehhiko]] [[Coahuila]] ja [[Sonora]] osariigini. Kasvukohtadeks on peamiselt mäed, kus ta levik ulatub kuni 3050 m kõrgusele merepinnast.<ref name="fed1" />
 
[[Pilt:Bryce Canyon 1 md.jpg|pisi|left|Kollane mänd [[Bryce'i kanjoni rahvuspark|Bryce'i kanjoni rahvuspargis]]]]
Kasvukoha kõrgused piirkonniti:<ref name="fed1" />
{| border=3
! Piirkond !! Kõrgus merepinnast, m
! Kõrgus merepinnast, m
|-
| Washingtoni osariik || align="center"| 0–1220
| align="center"| 0–1220
|-
| Oregoni osariik || align="center"| 910–2010
| align="center"| 910–2010
|-
| Kaljumäestiku põhjaosa || align="center"| 300–1830
| align="center"| 300–1830
|-
| Kaljumäestiku lõunaosa || align="center"| 2300–3050
| align="center"| 2300–3050
|-
| California põhjaosa || align="center"| 150–1070
| align="center"| 150–1070
|-
| California lõunaosa▼
| align="center"| 1610–2230
|-
▲| California lõunaosa || align="center"| 1610–2230
|}
 
=== Kliima ===
Kollase männi põhiteisendi (var. ''ponderosa'') kasvukohad on soojad ja kuivad. IseloomulikuksIseloomulikud on lühike kasvuperiood ja minimaalneväike sademete hulk suvel. Aastas esineb sademeid keskmiselt 280–430 mm. Kõige sademeterohkem piirkond on [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] läänenõlvad, kus võib sadada aastas kuni 1750 mm. Kontrastina esineb Californias piirkondi, kus juulis-augustis sajab vähem kui 25 mm.<ref name="fed2.1" />
 
[[Pilt:Oregon Ponderosa Pine.JPG|pisi|Kollane mänd Oregonis, tüve Ø 2,77 m ja kõrgus 50,6 m ]]
Sisemaa teisendiSisemaateisendi (var. ''scopulorum'') levila aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 380–510 mm. Madalamatel kõrgustelMadalamal kõrbete[[kõrb]]ete läheduses võib aastas esineda sademeid kuni 230 mm. Nii kuivad kasvupiirkonnad sobivad väga vähestele puuliikidele.<ref name="fed2.2" />
 
Aasta keskmine temperatuur on vahemikus 5...10 °C, juulis[[juuli]]s-augustis[[august]]is 17...21 °C. Külmavaba perioodi pikkus on [[Montana]]s ja [[Lõuna-Dakota]]s 90–154, [[California]]s kuni 200 ööpäeva. SuvisedSuvine maksimumtemperatuuridtemperatuur võivadvõib tõusta kuni 43 °C-ni ja talvel langeda kuni −40 °C-ni.<ref name="fed1" />
 
=== Kasvupinnas ===
136. rida ⟶ 133. rida:
 
== Kasutamine ==
 
Kollase männi puit on üsna vaigune, sageli rohkete oksakohtadega, [[maltspuit]] on kollakasvalge, lülipuit on kollakaspruun kuni punakaspruun. Kvaliteetsem puit hinnatud ja oluline toormaterjal ehisliistude, kappide, uste, akende, raamide, saeveskitoodete jm tootmisel. Madalama kvaliteediga puitu kasutatakse saematerjalina, kastide, aluste jm valmistamisel.<ref name="fed2.1"/>
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kollane_mänd"