Redaktsioon: 15. oktoober 2015, kell 15:38 redigeeri Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. oktoober 2015, kell 15:41 redigeeri eemalda Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
9. rida: Lekseemi põhiülesanne [[Lause\|lauses]] on situatsiooni komponentide tähistamine. Kui lekseem kannab mõistesisu ehk [[Leksikaalne tähendus\|leksikaalset tähendust]] , nt ´'kodu´', ´'must´', ´'koristama´' vms, siis sõnavormide muutetunnused kannavad [[Grammatiline tähendus\|grammatilist tähendust]], s.o abstraktsemat tüüpi tähendusi, nt käsku, seesolu vms. Seega ei ole kõik sõnad lekseemid. [[Leksikaliseerumine]] on protsess, mille käigus saab leksikaalne tähendus vormi ja tekib lekseem. Nimisõna kohakäändevormid võivad muutuda määrsõnadeks, nt ´'kortsus´', ´'maast´'. Sama võib juhtuda ka omadussõnadega, nt ´hirmus´ 'väga' (suur) ning verbi käändeliste vormidega, nt ´elades´ 'kunagi'. Leksikaliseeruda võivad ka sõnaühendid. Lekseeme ja leksikaliseerunud sõnaühendeid ühtekokku nimetatakse [[Leksikaalne üksus\|leksikaalseteks üksusteks]]. <ref>http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=2</ref> Sõnavormide ja nt [[Abisõna\|abisõnade]] piir on sujuv, aja jooksul võivad sõnavormid muutuda abisõnadeks - nad [[Grammatiseerumine\|grammatiseeruvad]].<ref>http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=2</ref>

Lekseem: erinevus redaktsioonide vahel