Lekseem: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kirjutasin veelgi lahti lekseemi olemust ja tõin ka näiteid juurde. |
Resümee puudub |
||
6. rida:
* '''lekseem''' on sõna kui keele struktuuri element vastandatuna sõnale kui kõne elemendile<ref name="VE"/>.
* [[leksikaalne morfeem]] ehk lihttüvi või sõnatuletuselement<ref name="VE"/>.
'''Lekseem''' ehk leksikaalne sõna, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum ''raamat, raamatu, raamatut, ..., raamatusse, raamatule,'' millest üks vorm valitakse sõna esindajaks - eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ''ma''-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse [[algvormiks]] ehk võtmevormiks. <ref>http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=2</ref>
'''Lekseemi''' põhiülesandeks on situatsiooni komponentide tähistamine.
'''Lekseemi''' tüvi kannab tema mõistesisu ehk [[leksikaalset tähendust]] , nt ´kodu´, ´must´, ´koristama´ vms. Sõnavormide muutetunnused kannavad aga [[grammatilist tähendust]], s.o abstraktsemat tüüpi tähendusi (nt käsku, seesolu vms). Seega ei ole kõik sõnad '''lekseemid'''. Lekseemide ja abisõnade piir on sujuv. Sõnavormid võivad aja jooksul muutuda abisõnadeks. Sellist protsessi nimetatakse [[grammatiseerumiseks]]. Selle vastandprotsessi nimetatakse '''leksikaliseerimiseks'''. <ref>http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=2</ref>
[[Leksikaliseerumine]] on nähtus, kus sõnavorm või sõnaosa omandab leksikaalse tähenduse, seega muutub '''lekseemiks'''. Nimisõna kohakäändevormid võivad muutuda määrsõnadeks, nt ´kortsus´, ´maast´. Sama võib juhtuda ka omadussõnadega, nt ´hirmus´ 'väga' (suur), ning verbi käändeliste vormidega, nt ´elades´ 'kunagi'. Leksikaliseeruda võivad ka sõnaühendid. Lekseeme ja leksikaliseerunud sõnaühendeid ühtekokku nimetatakse leksikaalseteks üksusteks. <ref>http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=2</ref>▼
▲Leksikaliseerumine on nähtus, kus sõnavorm või sõnaosa omandab leksikaalse tähenduse, seega muutub '''lekseemiks'''. Lekseeme ja leksikaliseerunud sõnaühendeid ühtekokku nimetatakse leksikaalseteks üksusteks. <ref>http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=2</ref>
==Vaata ka==
| |||