Kalligraafia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
38. rida:
 
===Ida-Aasia kalligraafia===
Ideograafilise kirja kasutavates maades, eeskätt [[Hiina|Hiinas]], [[Korea|Koreas]] ja [[Jaapan|Jaapanis]], arenes kalligraafia omasoodu. Ida-Aasia kalligraafias kasutatakse kirjutamiseks tavaliselt [[Tušš|tušši]] ja pintslit. Sealsetes riikides peetakse kalligraafiat kunstiks, [[Maalikunst|maalikunsti]] üheks vormiks. Jaapani ja Hiina kalligraafia mõjutas ka sealset kujutavat kunsti, kus kasutati analoogset tuššimaalitehnikattušimaalitehnikat. Hiinas oli kalligraafia esimene kunstiliik, mille teoreetilised alused kirja pandi.
 
===Jaapani kalligraafia===
Kalligraafiline kiri jõudis Jaapanisse Hiinast. Jaapani kalligraafid lõid mitmeid uusi stiile, mis erinevad hiina kirjast lihtsuse ning emotsionaalsuse poolest. Jaapani [[Ideogramm|ideogrammid]] tähendavad terveid mõisteid ning omavad sügavat filosoofilist tähendust. Jaapani kalligraafiakunst nõuab maksimaalset keskendumist ning teostuse spontaansust.
 
Kaasaegne Jaapani kalligraafia säilitab sajanditepikkusi traditsioone, luues ning arendades nende põhjal uusi suundi. [[1948]]. aastal asutati Kaasaegse Kalligraafia Meistrite Assotsiatsioon, mis on kalligraafia valdkonnas üks juhtivatest ühingutest. Iga-aastastel näitustel demonstreeritakse vanade näidiste koopiaid ning kaasaegsete meistrite töid. 20. sajandi Jaapani kalligraafiat iseloomustavat dünaamilised, suurendatud ning üldistatud kirjanäidised, ning meisterlikud "pintsli ja tuššituši mängud".
 
1950. aastate algul ilmus kalligraafiasse abstraktne suund. [[Hieroglüüf|Hieroglüüfid]] on praktiliselt kaotanud oma konkreetse tähenduse ning rõhk on ekspressiivsel improvisatsioonil. Abstraktne kalligraafia toob vaatajani autori mõtted, tema tunded ning meeleolu, säilitades seejuures pintsli ning tuši valdamise traditsioonilise kultuuri.