Elektromagnetiline kiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Elektromagnetilist kiirgust saab jaotada sageduse järgi [[spekter|spektriks]]. Väiksematele sagedustele vastavad suuremad lainepikkused ja väiksemad kvandi energiad.

 

 

[[Mikrolained]] kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda (umbes 0,3–300 GHz).

Elusorganismidele on kahjulik EMK ükskõik millises spektripiirkonnas, kui see on piisavalt intensiivne, et tekitada kuumakahjustust, aga suurema osa EMK energiast saadakse nähtava valguse ja infrapunakiirguse näol, kuna [[Wieni nihkeseadus|Wieni nihkeseadusest]] lähtuvalt asub Päikese kiirguse spektraalne maksimum just selles vahemikus. Peale selle lühemad lainepikkused neelduvad Maa atmosfääris. Kõrgsageduslik EMK, mis ei pruugi olla eriti intensiivne, osutub organismidele kahjulikuks, kui footoni energia on piisav, et tekitada [[DNA]]-d kahjustavaid keemiliselt aktiivseid osakesi (pikalainelise UV-kiirguse korral), kahjustada DNA sidemeid otseselt (keskmine UV-kiirgus) või ioniseerida aatomeid (lühilaineline UV kuni gammakiirgus). UV kiirgus võib põhjustada näiteks päikesepõletust ja nahavähki.<ref>{{cite web | title = Matsumu, Y.; Ananthaswamy, H. N. (2004). "Toxic effects of ultraviolet radiation on the skin". Toxicology and Applied Pharmacology 195 (3): 298–308. | url = http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0041008X03004952 }}</ref>

 

 

==Viited==