Elektromagnetiline kiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
11. rida:
===EMK omadused===
 
Elektromagnetlaine on elektri- ja magnetväljade häirituse levik ruumis, mistõttu tasee ei vaja levimiseks keskkonda. Erinevalt EM-lainest on osadel lainetel, nagu [[heli]]-lained jaõhus veepinnavõi lainedvees, aineline keskkond vajalik, kuna nende lainete korral ongi tegu keskkonna häirituse levimisega.
 
Elektri- ja magnetväljad alluvad [[superpositsiooniprintsiip|superpositsiooniprintsiibile]], mis tähendab, et kui kaks EM-lainet kohtuvad, siis summaarsesse lainesse annavad mõlemad oma panuse. Kuna EM-väli on [[vektorväli]], siis täpsemalt öeldes kumbagi lainet iseloomustavad vektoriaalsed suurused (näiteks '''E''') liituvad nagu [[vektor]]id.
 
EM-laine on [[ristlaine]], järelikult saab tedaseda iseloomustada [[polarisatsioon]]iga, mille suund on defineeritud elektrivälja vektori suunaga.
 
Elektromagnetiline kiirgus allub [[dualismiprintsiip|dualismiprintsiibile]] ehk sellel on nii laineline kui ka korpuskulaarne ehk osakeseline olemus. Tüüpiliselt on lainelised omadused hästi vaadeldavad madalate sagedustevõnkesageduste korral, kõrgema sagedusegavõnkesagedusega lainetellainepikkustel aga ilmnevad korpuskulaarsed nähtused.
 
===Lainemudel===
33. rida:
===Osakese mudel ja kvantteooria ===
 
Osakese mudeli kohaselt toimub EMK kiirgamine ja neeldumine portsjonite ehk [[footon]]ite kaupa. Footoni energia ''E'' ja tallesellele vastava EM-laine sagedus ''f'' on seotud [[Plancki-Einsteini valem]]iga:
 
: <math>E = hf = \frac{hc}{\lambda} \,\! </math>
49. rida:
Elektromagnetilist kiirgust saab jaotada sageduse järgi [[spekter|spektriks]]. Väiksematele sagedustele vastavad suuremad lainepikkused ja väiksemad kvandi energiad.
 
[[Raadiolained]] on madalaima sagedusega EM-lained, nende ülemiseks piiriks on ligikaudu 300 GHz. InimesedInimkon rakendavadrakendad neid infoedastusvahendina, looduslikud raadiolainete allikad on mõned kosmilised objektid, näiteks [[pulsar]]id.
 
[[Mikrolained]] kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda (umbes 0,3–300 GHz).
Lisaks infoedastusvahenditele kasutatakse mikrolaineid [[radar]]ites, [[raadioteleskoop]]ides, navigatsioonis ([[GPS]]) ja [[mikrolaineahi|mikrolaineahjudes]]. [[Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus|Kosmiline taustkiirgus]] jääb mikrolainete piirkonda.
 
[[Infrapunakiirgus]] on EMK, mis langeb vahemikku 1–400 THz, piirnedes ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunast kiirgust nimetatakse sageli soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad “soojad” (ehk ligikaudu samas suurusjärgus temperatuuril kui inimese keha) objektid kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille maksimum jääb inimsilmale nähtamatu infrapunase kiirguse vahemikku. Tehislikult rakendatakse seda kiirgust näiteks soojussensoritessoojusandurites (-sensorites), infoedastuses ([[kiudoptika|optiliste kiudude]] kaudu) ja öönägemisseadmetes.
 
Nähtavaks valguseks või lihtsalt [[valgus]]eks nimetatakse EM-kiirgust, mis on inim[[silm]]ale nähtav. Selleks loetakse kiirgust vahemikus 400–790 THz, sagedamini aga väljendatakse valguse spektrit lainepikkuste skaalas, milleks on vastavalt 390–750 nm. Inimene saab suure osa informatsioonist nägemismeele kaudu ehk nähtava valguse abil. Looduslikeks allikateks on näiteks tähed (sh. [[Päike]]), [[leek]] ja [[bioluminestsents]]. Tehislikult on nähtav valgus kasutuses igal pool, kus on vaja midagi inimsilmale nähtavaks teha.
60. rida:
[[Ultraviolettkiirgus]] on EMK vahemikus 10–400 nm. Looduslikult pärineb inimese jaoks suur osa UV-kiirgusest Päikeselt, ehkki Maa atmosfäär laseb sellest läbi ainult väikse osa: UV-kiirgus lammutab hapniku ja osooni molekule ning neeldub selles protsessis. Kasutatakse [[luminofoorlamp]]ides, kus UV-kiirgus muudetakse nähtavaks valguseks, ja [[fluorestsents|fluorestseerivate]] värvidega tehtud kujutiste kuvamiseks (näiteks turvaelementides). UV-kiirgust blokeeriva [[Filter_(Optika)|filtrina]] kasutatakse päikesekreemi; ka tavaline klaas on UV-kiirgusele suures osas läbipaistmatu.<ref>{{cite web | title = Soda Lime Glass Transmission Curve | url = http://www.sinclairmfg.com/datasheets/optical3.html }}</ref>
 
[[Röntgenikiirgus]] (0,01–10 nm) jõuab Maani kosmilistest allikatest, sealhulgas ka Päikesest, aga atmosfäärMaa neelabatmosfääris sellesee äraneeldub. Kasutatakse näiteks meditsiinis ning lennujaamade ja riigipiiride turvakontrollides.
 
[[Gammakiirgus]] on kõige lühema lainepikkusega EMK (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikest [[radioaktiivne isotoop|radioaktiivsetest isotoopidest]] eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis. KosmoseteleskoopidegaTeleskoopidega kosmoses on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär.
 
==Bioloogilised efektid==
70. rida:
[[Fotosüntees]] toimub nähtava (mõnel liigil ka infrapunase<ref>{{cite web | title = Scientists discover unique microbe in California's largest lake | url = http://www.bio-medicine.org/biology-news/Scientists-discover-unique-microbe-in-Californias-largest-lake-203-1/ }}</ref>) valguse vahendusel, mis ergastab [[klorofüll]]i molekule.
 
Elusorganismidele on kahjulik EMK ükskõik millises spektripiirkonnas, kui see on piisavalt intensiivne, et tekitada kuumakahjustust, aga suurema osa EMK energiast saadakse nähtava valguse ja infrapunakiirguse näol, kuna [[Wieni nihkeseadus|Wieni nihkeseadusest]] lähtuvalt asub Päikese kiirguse spektraalne maksimum just selles vahemikus, ja. pealePeale selle neelablühemad Maalainepikkused atmosfäärneelduvad lühemad lainepikkusedMaa äraatmosfääris. Kõrgsageduslik EMK, mis ei pruugi olla eriti intensiivne, osutub organismidele kahjulikuks, kui footoni energia on piisav, et tekitada [[DNA]]-d kahjustavaid keemiliselt aktiivseid osakesi (pikalainelise UV-kiirguse korral), kahjustada DNA sidemeid otseselt (keskmine UV-kiirgus) või ioniseerida aatomeid (lühilaineline UV kuni gammakiirgus). UV kiirgus võib põhjustada näiteks päikesepõletust ja nahavähki.<ref>{{cite web | title = Matsumu, Y.; Ananthaswamy, H. N. (2004). "Toxic effects of ultraviolet radiation on the skin". Toxicology and Applied Pharmacology 195 (3): 298–308. | url = http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0041008X03004952 }}</ref>
 
Lisaks eelpool mainitule saavad inimesele kaudsel moel kahjulikud olla ka [[päikesetorm]]idest pärit suure intensiivsusega raadiolained, mis võivad tekitada rikkeid elektrivõrgus ja elektroonilistes seadmetes.