Erinevus lehekülje "Mustpeade maja" redaktsioonide vahel

P
eelmise redaktsiooni par
(sama asi rasvaselt)
P (eelmise redaktsiooni par)
Järgmine suur ümberehitus tehti hoones [[1908]]. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970. aastate lõpus võeti ette suurem restaureerimistöö seoses [[1980]]. aasta [[1980. aasta suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregati toimumisega Tallinnas]]. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on Mustpeade maja välisuks ja fassaadil asuvad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 1990. aastate lõpus. Maja Olavi saalis asub [[Tallinna Linnavalitsus]]e kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik [[Jüri Arrak]]).
 
Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 1944–1965 kandis nime '''Jaan Tombi nimeline Kultuurihoone|J. Tombi nimeline Kultuurihoone]]'''. Pärast uue hoone valmimist Sakala tänaval kolis sinna J. Tombi nimeline Kultuuripalee, mustpeade majas alustas tegevust Noorsoo Kultuuripalee (1965–1968), 1969–1991 [[Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee]]. Majas tegutsesid paljud isetegevuskollektiivid. Neist tuntumad on [[tantsuansambel Sõprus]] (juhendaja [[Ilma Adamson]]), [[segakoor Noorus]], meesansambel [[Vanad sõbrad]], tantsuklubi Hõbe-Must (juhendaja [[Ants Tael]]).
 
<gallery>