Anne Frank: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P antisemitistlik > antisemiitlik
10. rida:
Perekond elas Frankfurdi linnaosas, kus oli nii juute kui ka teistest rahvustest elanikke. Lapsed sõbrustasid peamiselt omavanuste juutidega. Frankid olid reformimeelsed juudid, kes küll austasid kõiki [[judaism]]i traditsioone, kuid ei käitunud alati kommetele vastavalt. Otto Frank, kes oli olnud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] Saksa ohvitser, soovis, et lapsed saaksid koolihariduse. Isal oli kodus suur raamatukogu. Nii Anne ema kui isa julgustasid oma tütreid lugema raamatuid.
 
[[13. märts]]il [[1933]] toimusid Frankfurdi kohalikus omavalitsuses valimised, mille võitis [[Adolf Hitler]]i [[NSDAP]]. Vahetult pärast võitu hakkasid toimuma [[antisemitism|antisemitistlikudantisemiitlikud]] demonstratsioonid ning Frankid mõistsid, et Saksamaale ei saa kauaks enam jääda. Hiljem samal aastal kolisid Edith ja tema kaks last [[Aachen]]isse, kus elas Edithi ema Rosa Holländer, Otto jäi Frankfurti. Mõne aja pärast sai Frank pakkumise luua Amsterdami oma ettevõte. Otto nõustus sellega ja organiseeris Amsterdami oma perekonnale uue elamispaiga.
 
[[1934]]. aasta veebruaris jõudsid Edith ja lapsed Amsterdami, kus nii Anne kui Margot alustasid õpinguid.
 
Aastal [[1942]] hakati juute eriti tugevalt taga kiusama ja Anne perekond peitis end sama aasta juulis Otto Franki büroohoonesse. Pärast kaks aastat redusolekut perekond reedeti ning sakslased viisid nad [[koonduslaager|koonduslaagrisse]]. Seitse kuud pärast arreteerimist surid Anne ja tema õde Margot Frank Bergen-Belseni koonduslaagris [[tüüfus|tüüfusse]]esse. Otto Frank oli ainus, kes laagris ellu jäi. Pärast sõda siirdus ta tagasi Amsterdami, kus leidis oma tütre päeviku. Ta avaldas selle [[hollandi keel]]es, esialgse pealkirjaga "Het Achterhuis: Dagboekbrieven van 12 Juni 1942 – 1 Augustus 1944".
 
== Anne Franki päevik ==