Kiirtee: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kiirtee''' on kiirteemärkidega tähistatud spetsiaalselt [[mootorsõiduk]]ite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega. Kiirteel on alati vähemalt neli sõidurida, millest mõlemas sõidusuunas on kaks eraldatud [[eraldusriba]]<nowiki/>ga ning kiirteele on ligipääs ainult kiirendusradada abil. Samatasandisi ristumisi kiirteel ei ole ning ristuvad teed on eraldatud viaduktide abil. Kiirteedel on reeglina lubatud sõita tavalistest maanteedest oluliselt suurema kiirusega või puuduvad seal kiirusepiirangudkiiruspiirangud üldse.

Vaatamata kiirteedel sõitvate autode suurtele kiirustel on kiirteed üheks ohutumaks teeliigiks. Saksamaal, kus kiirteedel puuduvad kiirusepiirangudkiiruspiirangud ning seal sõitvate sõidukite kiirused onkiirus sageli suuremad,suurem kui 200 kilomeetrit tunnis, hukkub kiirteedel kaks korda vähem inimesi, kui linnaliikluses ning kolm korda vähem, kui tavalistel maanteedel sama läbisõidu korral<ref>http://www.bast.de (October 2014). "Traffic and Accident Data: Summary Statistics – Germany" (PDF). Bundesanstalt für Straßenwesen (Federal Highway Research Institute). Bundesanstalt für Straßenwesen.</ref>. Ka teiste Euroopa riikide kiirteedel on märkimisväärselt vähem hukkunutega liiklusõnnetusi, kui mistahes muudel teedel<ref>http://www.bast.de (December 2012). "International Traffic and Accident Data: Selected Risk Values for the Year 2010" (PDF). Bundesanstalt für Straßenwesen (Federal Highway Research Institute). Bundesanstalt für Straßenwesen</ref>.

Seni puuduvad Eestis teed, mis oleks tähistatud kiirteemärkidega. Alates Eesti taasiseseisvumisest on olnud kõne all Tallinna–Tartu kiirtee ehitamine. Samuti on arutletud Tallinna–Pärnu–Ikla (Via Baltica) kiirtee ehitamise üle. Samas on Eestis olemas kiirteelaadsed teelõigud, kus on eraldi suunavöönditega sõidurajad ning puuduvad samatasandilised ristumised. Selliseks teeks Eestis on näiteks Tallinna–Tartu maantee neljarealine teelõik. Samas on sellel teel lubatud sõidukiirus oluliselt madalam, kui teiste riikide sarnastel teedel (poolkiirteedel või kiirteedel).