Erinevus lehekülje "Le Mans" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 14 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P
'''Le Mans''' on [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus. Asub [[Sarthe]] ja [[Huisne]] jõgede liitumiskohas.
 
Le Mans on Lääne-Prantsusmaal asuva kunagise [[Maine (Prantsusmaa)|Maine]]'i piirkonna, ning tänapäevase Sarthe'i departemangu pealinn. Kohalike elanikke kutsutakse ''Manceaux'' ningja ''Mancelles''.
 
Le Mans'iMansi peetakse esimeseks linnaks Euroopas, mis alustas "sõpruslinnade" traditsiooni. Le Mans'iMansi esimeseks sõpruslinnaks sai [[Paderborn]] [[Saksamaa]]l aastal 836. See ühendus ristiti "Euroopa Valguseks".
 
== Ajalugu ==
Inimasustuse alguseks loetakse umbes [[4. aastatuhat eKr|4000. aastat eKr]]. Esimesed elanikud sarnasesid [[keldid|keldi hõimud]]ele: Aulerc'id, hõim [[Loire]] ja [[Seine]] jõgede vahel. Neist saab oluline rahvas ehituses, [[põllumajandus]]es ja kaubanduses. Leiud on tõestanud nende kaubandusliku tähtsust, ning "raha" kasutusele võttu juba enne [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]]. Ka [[Caesar]]i [[Kommentaarid Gallia sõjast|märkmed]] 5000 Cenomanist [[Gallia sõjad|Gallia sõja]] Vercingétorix' lahingus, mis olevat veerand kogu lääne [[Gallia]] sõjaväest, annavad tunnistust piirkonna tähtsusest.
 
Esmamainitud geograaf [[Ptolemaios]]e poolt, kui Vindinium või Vindunum, mis on keldi päritolu nimi, kus ''Vindo'' tähendab "valge" või "hele", ja ''dunum'' tähendab "küngas" või "kindlus".
Roomlased vallutasid linna [[47 eKr]], muutes selle [[Rooma provintsid|Rooma provints]]iks [[Gallia Lugdunensis]]. [[1. sajand|1.]]–[[3. sajand]]il, [[Rooma impeerium]]is muutusmuudeti linna nimi veel ka Subdunum'iksSubdunumiks, mille algus oli keltikeelnekeldikeelne ja mis muutub läbi ladina keele prantsusepärasemaks, kuid mis tähendab "Linn,linna kindluse jalamil". Aulerci pealinnana on Le Mans tuntud ka kui Civitas Cenomanorum (Cenomani'de linn). Jäljed [[3. sajand]]il ehitatud [[amfiteater|amfiteatrist]] on tänaseni säilinud, üks osa rooma vannidest on tänaseni konserveeritud, paraku suurem osa rooma vannidest jäid 3. sajandi keskel keerulise poliitilise olukorra tõttu ehitatud [[linnamüür]]ide alla, mis on üks paremini omal kujul säilinud Gallo-Rooma linnamüüre Euroopas.
 
[[Maine (Prantsusmaa)|Maine]] pealinnana oli Le Mans tunnistajaks [[11. sajand]]i võimuvõitlusetele Põhja-Prantsusmaa [[Anjou]] ja [[Normandia hertsog]]i dünastiate vahel. Normandia hertsogi võiduga Maine üle, sai sellest ka tugipunkt [[Normandia hertsogkond|Normandia hertsogkonna]] valitsejale [[William Vallutaja]]le Inglismaa vallutamisel 1066. aastal. Kuigi 1069. aastal linnaelanike ülestõusuga läks linna võim [[Hugh V]] 'ile (Anjou) kellest sai [[Maine hertsog]], ning sama pärilusliini kaudu jäi Maine valitsema [[Anjou dünastia]]. Anjou [[Geoffroy V]] abiellus 17. juunil 1128. aastal, [[Le Mansi katedraal]]is [[Keisrinna Matilda|Inglismaa-Mathilde]]'ga (William Vallutaja lapselaps): liit, millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'e dünastia. Liidust 1130. aastal sündinud [[Henry II|Henry II Plantagenet]] ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa trooni.
 
Plantagenet [[impeerium]]ist sai suurim [[kuningriik]], suurem kui [[Prantsusmaa kuningriik]] kuni 1189. aastani, mil Prantsuse kuningas [[Philippe Auguste]] alustas rünnakut Inglismaa vastu püüdes Le Mansi enda valdusse saada. Linn jäi [[Richard I|Richard I Lõvisüdame]] lese Navarra Bérangère [[kaasavara]]ks, kes veedab surema osa oma üksikust elust Le Mans'isMansis ning kes on ka maetud linna lähedale tema enda rajatud l'Epau kloostrisse.
Iidsed Rooma müürid kaitsesid linna [[1356]]. aastal [[Lancasteri dünastia|Lancasterite]] rünnakute vastu [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] (1337–1453) alguses, kuid hiljem sai linn tunda kibedat kohtlemist, kuni [[1448]]. aastani, mil läks taas prantslaste valdusessevaldusse.
 
== Vaatamisväärsused==
 
* Le Mans'iMansi vanalinn (Cité Plantagenêt, pr.k Vieux Mans). Munakivi tänavad, pool-puit toesusegapuittoestusega majad. FasaadidFassaadid, mida tunneme filmidest « "Cyrano de Bergerac »" Gérard Depardieu'ga peaosas (1989) või siis « "Raudne Mask »mask" Leonaro di Caprioga peaosas (1997).
* Katedraal St. Julien, mis on pühendatud linna esimesele piiskopile St. Julien'ileJulienile.
* Rooma müüri tornid, rooma vannid, mis on suveperioodil lavaks valgusmängule mis räägib linna ajaloost.
* Jardin des Plantes, avalik park, rikkaliku taimestikuga
* Kuninganna Bérengère muuseum, kollektsioon kohalikust kunstist ning Le Mansi tavaelust.
* Tesse Muuseum, kaunite kunstide muuseum, sisaldab ka rikkaliku Egiptuse arheoloogia kollektsiooni.
* Automuuseum
* Carré Plantagenet, Ajaloo ja arheoloogia muuseum
* Arche de la Nature 40ha40 ha looduskaitseala linna kõrval.
== Mootorisport ==
Vaatamata oma värvikale ajaloole, on tänapäeval linn rohkem tuntud [[Le Mansi 24-tunni võidusõit]] (''24Heures Du Mans'') poolest mida peetakse siin aastast 1923. Linnas on kaks eraldi võidusõidu rada, mis kohati ka ristuvad. Väiksem rada Bugatti Circuit ja mis on pühendatud Ettore Bugatti'le, on aastaläbi kasutuses olev rada. Pikem ja kuulsam Circuit de la Sarthe koosneb kohati ka tavalisest maanteest, mis võistluste ajal avalikuks kasutuseks suletakse. Esimene Prantsuse Grand Prix toimus Le Mansis toimus 1906.
 
== PopulatsioonElanike arv ==
Elanike arvuks loeti 2007. aastal 148 340. Mis tähendab, et Pays de la Loire's on Le Mans pealepärast NantesNantesi ja Angers'iAngersi kolmandal kohal, 16-l. kohal Prantsusmaal.
 
== Geograafia ==
Le Mans on jõgede Sarthe ja Huisne ristumiskohas, umbes 220 km Pariisist ja 200 km Nantes. Geograafililiselt jääb Le Mans suurte ning tähtsate maanteede ristumiskohale Põhi-Lõuna: Calais-Bayonne( Inglismaa-Hispaania).
Linna pindala suuruseks on 52 km², mismille järgi on pealeLe Mans pärast Nantes'i Prantsusmaa lääneosa üks suuremaid linnu.
 
== Majanduslik areng ==
Raudteede loomisega suurenebsuurenes linn järsult.
1842. aastal lõi Ernest Sylvain Bollée loob kellade valamise tööstuse, millele järgneb rida suuri ettevötteidettevõtteid.
Tema poeg, [[Amedee Bollee]] tootis 1873. aastast alates mitu aurumasinat. 1896. saabaastal valmis esimene bensiinimootoriga auto.
Aastal 1906 toimubtoimus esimene Prantsuse Grand Prix, millest hiljem sünnib idee "24tunni24 tunni ralli" loomiseksloomise idee.
Lennunduse pioneerid vennad [[Vennad Wrightid|Wilbur ja Orville Wright]] tulid Bollee vendade kutsel Le Mansi katsetama lennukit [[Flyer Model A]], mis tõusis õhku 8. augustil 1908. aastal.
 
== Välislingid ==
123 609

muudatust