Linnamõis: erinevus redaktsioonide vahel

LinnamõisuLinnamõisaid kas majandati otse linnavõimu ([[raad|rae]]) poolt või anti [[rent|rendile]] ja saadi renditulu. Nad olid linnadele oluliseks tuluallikaks.

[[Eesti]] aladel tekkisid linnamõisad põhiliselt [[16. sajand]]i teisel poolel pärast [[Liivi sõda]]. Linnamõisad kas saadi kingitusena riigilt või linnade jõukamaks saamisel osteti. Linnad omandasid (ostsid) mõisumõisaid kuni [[18. sajand]]i teise pooleni.

Linnamõisaid oli kahte liiki. Otse linnavalitsusele allunud mõisaid nimetati patrimoniaalmõisateks. Sellised mõisad ei pidanud tingimata asuma linna vahetus läheduses. Patrimoniaalmõis staatus oli [[Tartu]] linnamõisatel. [[Haabersti]] oli Tallinna patrimoniaalmõis. Ülejäänud linnamõisad oli õiguste poolest [[rüütlimõisad]]. Neil võisid olla majanduslikult iseseisvad allüksused, nõndanimetatud [[kõrvalmõisad]] (''Beigut'') ja [[karjamõisad]] (''Hoflage'') kui kaugemad eraldiasuvad majapidamised.

[[1919]]. aasta [[maareform]] linnamõisaid ei puudutanud. [[1926]]. aastal anti rentnikele ja teistele väikemaapidajatele õigus nõuda oma käes olevate maade sundvõõrandamist. Mõned linnamõisad eksiteerisideksisteerisid mõisamajapidamistena kuni [[1940]]. aastani.

*[[Jaama mõis]] (1601 – 16391601–1639 ja alates 1733)

==Läti ala linnamõisulinnamõisaid==