Erinevus lehekülje "Tõvalased" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2 baiti ,  4 aasta eest
P
tiibeti budism > Tiibeti budism
P (Robot: muudetud 32 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P (tiibeti budism > Tiibeti budism)
'''Tõvalased''' (ka '''tuvalased''' ja '''tõvad'''<ref>http://www.eki.ee/knab/lgv/alt4.htm#98001697</ref>; [[tõva keel]]es ''Тывалар'', ''Tyvalar''; [[türgi keel]]es ''Tuva Türkleri'' või ''Tuvalar''; [[mongoli keel]]es ''Tuva Uriankhai'') on Lõuna-[[Siber]]is elav [[turgi rahvad|turgi]] rahvas. Ajalooliselt on nad tuntud ka mongolikeelse nime järgi ''urjanhaidena''<ref>John Krueger "Tuvan Manual" 1977, lk 10</ref>.
 
Tänapäeval on tõvalasi kokku üle 280 000, neist 236 000 [[Venemaa]]l, 31 823 [[Mongoolia]]s (5169 tõvalast, 26 654 uriankhaid) ningja umbes 3900 [[Hiina]]s.<ref name="joshuaproject">http://www.joshuaproject.net/people-profile.php</ref> 2010. aasta andmetel moodustasid tõvalased 82,0% Venemaa koosseisu kuuluva [[Tõva|Tõva Vabariigi]] elanikkonnast.<ref>http://www.perepis-2010.ru/news/detail.php?ID=6936</ref>
 
Tõvalased kõnelevad turgi keelte hulka kuuluvat [[tõva keel]]t, nende etniliste juurte seas on mongoli, turgi ja [[samojeedid|samojeedi]] rahvad. Levinumad võõrkeeled on vene ja mongoli keel.
Ajalooliselt on tõvalased olnud [[Karjakasvatus|karjakasvatajaist]] [[rändrahvas]]. Tuhandeid aastaid on nad kasvatanud [[kits]]i, [[Lammas|lambaid]], [[kaamel]]eid, [[Põhjapõder|põhjapõtru]], [[veis]]eid ja [[Jakk|jakk]]e. Traditsiooniliselt on nad elanud [[vilt|vildiga]] kaetud [[jurta]]des või [[kasetoht|kasetohu]] või nahkadega kaetud [[tšumm]]ides, mida aastaaegade vaheldudes kolivad ühelt karjamaalt teisele.
[[File:Kyzyl Shaman.jpg|thumb|left|Kõzõli šamaan (2005).]]
Tõvalaste traditsiooniline usund on [[tengriism]]iga läbi põimunud [[tiibetiTiibeti budism]] ([[lamaism]]).
 
Tõva muusikast on kõige tuntum kõri- või kurgulaul, selle viljelejad on korduvalt esinenud ka Eestis.
107 501

muudatust