Kuninglik Astronoomiaselts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
3. rida:
'''Kuninglik Astronoomiaselts''' ([[inglise keel]]es ''Royal Astronomical Society'', [[lühend]] '''RAS''') on [[Suurbritannia]] [[õpetatud selts]] ning [[astronoom]]ide ja [[Geofüüsika|geofüüsikute]] ühendus.
 
Selts asutati [[1820]]. aastal kui '''Londoni Astronoomiaselts''' (''Astronomical Society of London'') toetamaks [[Astronoomia|astronoomilisi]] uurimistöid. Briti kuningas [[William IV]] andis [[1831]]. aastal seltsile õiguse oma nimes kasutada täiendit "Kuninglikkuninglik" ning edaspidi hakkas selts kandma Kuningliku Astronoomiaseltsi nime. Praegusel ajalTänapäeval edendab RAS uuringuid astronoomia ja [[geofüüsika]] valdkondades, sealhulgas Päikese füüsika, Maa füüsika, [[planetoloogia]], [[astroosakeste füüsika]] ja [[astrobioloogia]] alal<ref name="a3700"/>.
 
Kuninglik Astronoomiaselts asub [[London]]is [[Burlington House]]'is.
 
RAS annab välja mitmeidmitut eelretsenseerimisegaeelretsenseeritavat teadusajakirjuteadusajakirja, tuntumad neist tuntumad on: [[1827]]. aastast ilmuv [[Monthly Notices of the Royal Astronomical Society]] (MNRAS; “KuninglikuKuningliku Astronoomiaseltsi Teated“Igakuine Teataja), [[1989]]. aastast koostöös [[Saksa Geofüüsikaselts]]iga avaldatav [[Geophysical Journal International]] (GeoJI) ning [[1997]]. aastast ilmuv [[Astronomy & Geophysics]] (A&G).
 
==Liikmeskond==
Selts koosneb liikmetest (''Fellows'') ja assotsieerunud liikmetest (''Associates''). ''Fellow''-liikmed võivad kasutada [[nimejärgsed tähed| nimejärgsete tähtedena]] [[akronüüm]]i FRAS (''Fellow of Royal Astronomical Society'').
 
[[2012]]. aasta lõpul oli Kuninglikus Astronoomiaseltsis üle 3700 liikme ja assotsieerunud liikme, sealhulgas umbes kolmandik liikmeid on väljastpoolt Suurbritanniat.<ref name="a3700"/>
16. rida:
Umbes pooled liikmetest on [[doktorikraad]]iga, umbes veerand on [[järeldoktor]]id ja pensionieas teadlased. Ülejäänud osa liikmeskonnast on kraadiõppurid, [[Üliõpilane|üliõpilased]] ja [[amatöör]]id. Briti astronoomiaprofessoritest umbes 90% kuulub liikmeskonda.
 
Kui seltsi liige pole tasunudon liikmemaksu ilma mõjuva põhjuseta tasumata jätnud ja võlgnevus on pikem kui 12 kuud, arvatakse ta seltsi liikmeskonnast välja.<ref name="maks"/>
 
Assotsieerunud liikmeid, keda nimetatakse vahel ka ka auliikmeteks (''Honorary Fellows''), valitakse väljapaistvate teadlaste hulgast, kes ei ole Briti alamad. Sisuliselt on nad seltsi välisliikmed. Erinevalt ''Fellow'''dest ei oma nad koosolekutel hääleõigust.<ref name="eminent"/>
 
[[Pilt:Jaan Einasto, Marcel Grossmann Prize2.jpg|pisi|[[Jaan Einasto]], RASiRAS-i liige]]
 
Esimesed välisliikmed olid poolakas [[Peter Slawinski]] ja prantslane [[Jean-Baptiste Biot]] (1820). Järgmisel aastal ([[1821]]) valiti seitse assotsieeerunud liiget, nende seas [[Alexis Bouvard]] ja [[Jean Baptiste Joseph Delambre]] Pariisist, [[Carl Friedrich Gauss]] [[Göttingen]]ist ning [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers]] [[Bremen]]ist.
 
Esimesed naised valiti Kuningliku Astronoomiaseltsi liikmeskonda [[1835]]. aastal. Need olid [[Caroline Herschel]] ja [[Mary Somerville]], ning nadkes valiti auliikme staatusegaauliikmeks.
 
====Eestiga seotud Kuningliku Astronoomiaseltsi liikmed====
*[[1848]] – [[Johann Heinrich Mädler]], saksa astronoom ja meteoroloog, [[Tartu tähetorn]]i direktor, RASiRAS-i auliige
*[[1848]] – [[Thomas Clausen]], taani astronoom, optik ja matemaatik, üle 40 aasta elas [[Tartu]]s, [[Tartu tähetorn]]i direktor, RASiRAS-i auliige
*[[1994]] – [[Jaan Einasto]], eesti astronoom, RASiRAS-i assotsieerunud liige
 
==RASiRAS-i autasud ==
Kuningliku Astronoomiaseltsi kõrgeim autasu on [[Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal|kuldmedal]]. TeisiTuntud tuntuid medaleidmedalid on ka [[Eddingtoni medal]], [[Herscheli medal]], [[Chapmani medal]], [[Price’i medal]] ja [[Jacksoni-Gwilti medal]].
 
Auhindade hulka kuuluvad ka loengupidamised, teiste seas ka [[Harold Jeffreysi loeng]] geofüüsikas, [[George Darwini loeng]] astronoomias ja [[Gerald Whitrow’ loeng]] [[kosmoloogia]]s.