Tartu Ülikooli õpetajate seminar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
PResümee puudub |
||
26. rida:
'''Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar''', [[Tartu Ülikool]]i Haridusteaduskonna koosseisu kuuluv õppeasutus.
Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar tekkis [[1. juuli]]l [[2001]] Tartu Õpetajate [[Seminar]]i liitmisel [[Tartu Ülikool]]iga. Kooli lõpetajad saavad akadeemilise [[haridus]]e ning omandavad bakalaureuse- või [[magistrikraad]]i. Seminaris on alus- ja alghariduse lektoraat ning koolimuusika lektoraat. [[2001]]. aasta seisuga töötas seminaris põhikohaga 30 õppejõudu. Üliõpilaste arv päevaõppes oli 269 ja [[Avatud Ülikool|avatud ülikool]]is 227.
Seminar on asutamisest saadik kandnud
== Ajalugu ==
=== 1828–1889 Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar ===
*[[7. august]]il [[1828]] alustas seminar tööd [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]]
*Esimeseks koolijuhatajaks sai tuntud eesti keeleuurija ja kirjandusloolane [[Dietrich Heinrich Jürgenson]].
*Seminari võeti vastu [[kreiskool]]i või [[kihelkonnakool]]i lõpetanud, vähemalt 17-aastased noormehed. Õpilaste hulgas oli nii eestlasi, sakslasi, lätlasi kui ka venelasi. Õppeaeg koolis kestis kaks, hiljem kolm aastat.
42. rida:
*[[1893]] nimetati Tartu II Õpetajate Seminar ümber [[Jurjev]]i Õpetajate Seminariks.
*Kool oli vene õppekeelega ja direktoriteks vene rahvusest tulised [[venestuspoliitika]] pooldajad. Neist tuntuim oli [[Aleksei Troitski]].
*Võistluseksamite alusel võeti ettevalmistusklassi vastu noormehi, kel vanust vähemalt 15 aastat. Teadmiste kontroll hõlmas [[algkool]]i teises astmes omandatut. Õppeaeg seminaris kestis neli aastat.
*[[1909]] sai seminar enda käsutusse [[Puškini Tütarlaste Gümnaasium]]i hoone [[Pepleri tänav]]al.
*Novembris [[1917]] evakueeriti
*Neljakümne tegevusaasta jooksul lõpetas vene õppekeelega seminari 620 noormeest, valdavalt eestlased, kuid oli ka venelasi ja lätlasi.
55. rida:
*[[1924]]. aasta detsembriülestõusu järgselt algas rünnak seminaridele, [[Riigikogu]]s arutati nende sulgemist.
*[[1932]] Tartu Õpetajate Seminar suleti.
*Aastail 1919–1932 lõpetas seminari 367 algkooliõpetajat, neist 193
=== 1932–1937 Tartu Pedagoogium ===
*[[1932]] asutati Tartu Õpetajate Seminari asemele [[Tartu Pedagoogium]]. Tasuline õppetöö kestis kaks aastat. Valmistati ette õpetajaid nii alg- ja [[täienduskool]]idele kui ka kesk- ja [[kutsekool]]idele. Õppima võeti gümnaasiumi lõpetanuid.
*[[1934]] avati pedagoogiumi juures [[progümnaasium]] (5.
*[[1937]] võeti vastu uus õpetajate seminare reguleeriv õpetajaskonna poolt välja töötatud seadus ning pedagoogium korraldati taas ümber õpetajate seminariks.
*
=== 1937–1947 Tartu Õpetajate Seminar ===
70. rida:
*Suvel [[1941]] hukati nõukogude võimu poolt direktor [[Jüri Parijõgi]]. Nõukogude vägede rünnaku tagajärjel hävis tules Pepleri tänava koolihoone koos sisseseade, õppevahendite ja 30 000-köitelise raamatukoguga.
*[[1944]] jätkus seminaris õppetöö. Peagi ilmnes, et lõpetajatel pole piisavalt teadmisi kõikide ainete õpetamiseks 7 klassi ulatuses ja seminar muudeti õpetajate instituudiks.
*
=== 1947–1955 Tartu Õpetajate Instituut ===
104. rida:
==Välislingid==
*[http://www.ttc.ee/ Tartu Ülikooli Õpetajate Seminari
[[Kategooria:Tartu Ülikool|Õpetajate Seminar]]
|