Andrus Saareste: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
→‎Teadustöö: seltsil ka eestik nimi
17. rida:
Saareste uuris eesti keele sõnavara, eesti kirjakeele ajalugu ning eriti eesti murdeid, oli nende kavakindla kogumise ja uurimise rajajaid ja juht, samuti eesti keele akadeemilise uurimise ja õpetamise rajaja ja juht. 1930. aastate keskel alustas ta eesti perekonnanimede kogumist. Tema teadustöö tähtsaimateks tulemusteks olid murdeatlase ja mõistelise sõnaraamatu koostamine, samuti tööde tsükkel eesti keele olemusest ja ajaloost.<ref name="ETBL" />
 
1922. aastast oli Saareste [[Eesti Kirjanduse Selts]]i keeletoimkonna juhataja ja 1924–39 seltsi abieesimees, 1930–35 Haridusministeeriumi kooliraamatute õppekorralduse toimkonna liige. Ta kuulus 1938 asutatud kohanimede nõukokku, oli [[Prantsuse Teaduslik Instituut|Prantsuse Teadusliku Instituudi]] juhatuse liige, [[Société de linguistique de Paris]]' liige ja [[SuomalaisSoome-ugrilainenUgri SeuraSelts]]i välisliige.<ref name="ETBL" />
 
Saareste tõlkis eesti keelde prantsuse kirjandust ([[Gustave Flaubert]], [[Voltaire]], [[Alphonse Daudet]]). Ta avaldas üle 70 teadustrükise.<ref name="ETBL" />