Erinevus lehekülje "Unenägu" redaktsioonide vahel

P
sarnanema millele > millega
P (teduslik > teaduslik)
P (sarnanema millele > millega)
Unenägude sisu võib olla väga erinev, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate sürreaalsete veidrusteni. Unenäosündmused on tavaliselt väljaspool magaja teadvustatud kontrolli, välja arvatud [[kirgas uni|kirgaste unenägude]] korral, kui magajal on unenäos selge eneseteadvus. Unenäod võivad inspireerida inimese loovust.<ref>Domhoff, W. (2002). The scientific study of dreams. APA Press</ref>
 
Unenägude tähenduste kohta on läbi ajaloo pakutud erinevaid tõlgendusi. Vanimad ülesmärgitud unenäod pärinevad 5000 aasta vanustelt [[Mesopotaamia]] savitahvlitelt. Antiik-Kreekas ja antiikAntiik-Roomas peeti unenägusid sõnumiteks jumalatelt või surnutelt ning neid tõlgendati kui ettekuulutusi.<ref>{{cite book |title=The Discarded Image |author=C.S. Lewis |publisher= Canto, [[Cambridge University Press]] |isbn=978-0-521-47735-2 |authorlink= C.S. Lewis}}</ref>. [[Psühhoanalüüs|Psühhoanalüüsi]] rajaja [[Sigmund Freud]] pidas unenägusid inimeste salajaste soovide ja ärevuste peegelduseks. Freudi järgi liigitusid unenäod manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu oli seotud eelnenud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendas magaja [[alateadvus|alateadlikke]] soove ja vajadusi.<ref>Freud, S. (1900). The interpretation of dreams. London: Hogarth Press</ref>
 
Tänapäeval peavad erinevad teadusteooriad unenägusid kas mäluprotsessideks, närviühenduste korrastumiseks või juhuslikuks neuraalseks müraks, mida aju üritab magaja jaoks kuidagi tõlgendada. Eestis tehakse une- ja unenäoalast uurimistööd näiteks [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]].<ref>Vasser, M. (2013)"[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30834/vasser_madis.pdf]" Comparison of TMS-evoked EEG potentials between waking and NREM sleep states</ref>
==Unenägude üldine neurobioloogia==
[[File:Sleep EEG REM.png|thumb|300px|left|[[Elektroentsefalograafia|EEG]] salvestis ajulainetest REM-une ajal]]
Tänapäeval seostatakse unenägusid tugevalt REM-une staadiumiga, mille ajal [[elektroentsefalograafia]] (EEG) salvestis sarnaneb enim ärkveloleku staadiumilestaadiumi omaga. REM-une ajal kogetud unenäod on tavaliselt põnevamad ja intensiivsemad, kui teistest unestaadiumitest kogutud kirjeldused.<ref name=Dement1957>Dement, W., & Kleitman, N. (1957). ''The Relation of Eye Movements during Sleep to Dream Activity''. Journal of Experimental Psychology, 53(5), pp. 89-97</ref> REM-une ajal on ajus blokeeritud [[virgatsaine|virgatsainete]] [[noradrenaliin]], [[serotoniin]] ja [[histamiin]] vabanemine.<ref>Hobson, J.A. (2009). ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness''. Nature Reviews, 10(11), pp. 803–813</ref><ref>Aston-Jones G., Gonzalez M., & Doran S. (2007). "Role of the locus coeruleus-norepinephrine system in arousal and circadian regulation of the sleep-wake cycle." In G.A. Ordway, M.A. Schwartz, & A. ''Frazer Brain Norepinephrine: Neurobiology and Therapeutics''. Cambridge UP.</ref><ref>Siegel J.M. (2005). "REM Sleep." Ch. 10 in ''Principles and Practice of Sleep Medicine''. 4th ed. M.H. Kryger, T. Roth, & W.C. Dement, eds. Elsevier. 120–135. Accessed 21 July 2010. [http://www.psychology.uiowa.edu/Faculty/Blumberg/Course_Docs/Seminar.2008/Readings/Siegel.REMSleep.pdf Psychology.uiowa.edu]</ref> REM-une ajal on ajutüve tasandil pärsitud motoorsete signaalide saatmine jäsemetesse, mis takistab magajal oma unenägusid füüsiliselt välja elamast.
 
Enamuse unenägude puhul ei teadvusta magaja endale, et ta näeb unenägu, ükskõik kui veider see kogemus parasjagu on. Arvatakse, et selle põhjuseks on vähenenud aktiivsus [[eesajukoor|eesajukoores]], mis vastutab loogilise mõtlemise, planeerimise ja täidesaatvate funktsioonide eest.<ref>Trimble, M. R. (1989). ''The Prefrontal Cortex: Anatomy, Physiology and Neuropsychology of the Frontal Lobe''. British Journal Of Psychiatry</ref>
 
===Evolutsioonipsühholoogiline teooria===
Mitmed uurijad on arvamusel, et unenäod on evolutsiooni kõrvalprodukt ehk une [[epifenomen]], millel puudub adaptiivne funktsioon. Selle teooria kohaselt ei mõjuta unenäod inimese igapäevaelu eriti olulisel määral, lisaks ei mäleta paljud inimesed oma unenägusid ning saavad ometigi eluga hästi hakkama.<ref>{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|page=342}}</ref><ref>{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref> Siiski leidub ka uurijaid, kes arvavad, et unenägudel on mingi adaptiivne funktsioon ellujäämise seisukohalt. [[Deirdre Barrett]] kirjeldab unenägusid kui "mõltemistmõtlemist teistsuguses biokeemilises seisundis", kuid samade teemade ümber, mis ärkvelolekus.<ref>{{cite book|url=http://books.google.com/books?id=ojvXAAAAMAAJ&dq=inauthor:Deirdre+inauthor:Barrett |title=Barrett, Deirdre. An Evolutionary Theory of Dreams and Problem-Solving in Barrett, D.L. & McNamara, P. (Eds.) The New Science of Dreaming, Volume III: Cultural and Theoretical Perspectives on Dreaming NY, NY: Praeger/Greenwood, 2007 |publisher=Books.google.com |accessdate=2013-04-04}}</ref><ref>[http://books.google.com/books?id=v-SzPAAACAAJ&dq=inauthor:Deirdre+inauthor:Barrett Barrett, Deirdre. The Committee of Sleep: How Artists, Scientists, and Athletes Use their Dreams for Creative Problem Solving—and How You Can Too. NY: Crown Books/Random House, 2001]{{dead link|date=aprill 2013}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.asdreams.org/journal/articles/barrett3-2.htm |title=Barrett, Deirdre. The 'Committee of Sleep': A Study of Dream Incubation for Problem Solving. Dreaming: Journal of the Association for the Study of Dreams, 1993, 3, pp. 115–123 |publisher=Asdreams.org |accessdate=2013-04-04}}</ref> [[Mark Blechner]] kasutab terminit "Oneirilineoneiriline Darwinismdarwinism", viidates unenägude omadusele kombineerida omavahel väga erinevaid elemente inimese mõtetest. Paljud neist kombinatsioonidest ei ole elujõulised ning unustatakse, mõned on aga väärtuslikud ning võetakse kasutusele.<ref>Blechner, M. (2001) ''The Dream Frontier''. Hillsdale, NJ: The Analytic Press.</ref>
 
Soome psühholoog [[Antti Revonsuo]] arvab, et unenäod on arenenud ohu simuleerimise eesmärgil. Minevikus ümbritsesid inimesi mitmed looduslikud ohuallikad ning reproduktiivne eelis oli neil, kes suutsid ohtusid paremini vältida. Sel eesmärgil kujunesid unenäod, et ka magamise ajal harjutada ohuolukordadega toimetulemist. Revonsuo on näidanud, et tänapäeval raporteerivad inimesed unenägudes palju ohurohkemaid situatsioone, kui nad tegelikult igapäevaselt läbi elavad.<ref name="Blackmore 2004 342–343">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an Introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref>
100 544

muudatust