Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 02:41 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. oktoober 2015, kell 18:45 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 814 muudatust P sarnanema millele > millega Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
23. rida: '''Okaapi''' (''Okapia johnstoni'') on [[kaelkirjaklased\|kaelkirjaklaste]] sugukonda kuuluv [[sõralised\|sõraline]]. Okaapiga samasse sugukonda kuulub [[kaelkirjak]]. Okaapi kehaehitus sarnaneb ~~kaelkirjakule~~kaelkirjaku omaga, kuid kael on palju lühem. Okaapi kehapikkus on umbes 2,5 m, õlakõrgus 1,5 m ja kaal 250 kg. Emasloomad on isasloomadest veidi suuremad. Keha on punakaspruun, kuid esi- ja tagajalad on musta-valgetriibulised, mistõttu nad meenutavad eemalt [[sebra]]t. Okaapil on umbes 35 cm pikk sinist värvi keel, millega ta saab puhastada nii silmalaugusid kui ka kõrvu nii seest kui väljast. Kõrvad on peaga võrreldes suured. Isastel okaapidel on lühikesed nahaga kaetud sarvemügarad. Okaapi levila piirdub [[Kongo DV]] kirdeosa vihmametsadega. Nad elavad 500–1000 m kõrgusel merepinnast. [[Ituri]] vihmametsas, kuhu on loodud Okaapi reservaat, elab hinnanguliselt 10 ~~000–20~~000 – 20 000 okaapit. Okaapid toituvad puulehtedest, puuviljadest ja rohttaimedest. 34. rida: Okaapi avastati läänemaailma jaoks alles 20. sajandi alguses. Liik määrati [[1901]]. aastal Euroopasse saadetud kolju järgi. [[Philip Sclater]] andis liigi teaduslikuks nimeks Briti Uganda kuberneri [[Harry Johnston]]i järgi ''Okapia johnstoni''. [[1918]] jõudis esimene elus okaapi Euroopasse. [[1953]] sündis Belgias [[Antwerpen]]is esimene väljaspool Kongot vangistuses olev okaapi. 2011. aastal on maailma loomaaedades 154 okaapit. Suurem osa neist onasub Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Jaapanis on 7 okaapit. ==Galerii==

Okaapi: erinevus redaktsioonide vahel