Lõuna-Siber: erinevus redaktsioonide vahel

'''Lõuna-Siber''' (vene keeles Южная Сибирь) on [[piirkond]] [[Venemaa]]l, [[Siber]]i lõunaosa. See on mägine ala, mille ulatus [[Lääne-Siberi lauskmaa]]st kuni [[Zeja-Bureja madalik]]uni on üle 3000 km. Selle laius on 200 kuni 800200–800 km. Lõunapiiriks arvatatakse Venemaa riigipiir [[Kasahstan]]i, [[Mongoolia]] ja [[Hiina]]ga.

Lõuna-Siberis on [[mandriline paraskliima]]. Talv on külm (&minus;32 °С, nõgudes &minus;48 °С). Suvi on soe (+16 °С, nõgudes kuni +24 °С). Aastane sademete hulk väheneb läänest itta 600 mm kuni 400 mm. Suurimad jõed on [[Jenissei]], [[Angara]], [[Arguni jõgi|Argun]], [[Bija]], [[Katun]], [[Ob]], [[Selenga]], [[Šilka jõgi|Šilka]], ja [[Tomi jõgi|Tom]]. Suurimad järved on [[Baikal]]<nowiki/>i ja [[Teletsi järv]] ning [[Bratski veehoidla|Bratski]] ja [[Krasnojarski veehoidla]].

Umbes 3/4 Lõuna-Siberi territooriumiterritooriumist hõlmavad mäetaiga lehise- ja tumeokasmetsad. Kõrgustel üle 2000—25002000–2500 m on mäetundra. LõunanõlvadesLõunanõlvadel ja nõgude põhjas on rohtla. Loomastikus onesineb Siberi taiga ja Kesk-Aasia poolkõrbete esindajad.