Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 03:54 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. oktoober 2015, kell 18:02 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P sarnanema millele > millega Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
57. rida: Imetajatele on eriti iseloomulikud [[piimanäärmed]], mis puuduvad teistel [[selgroogsed\|selgroogsetel]]. Imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete [[nõre]]ga – [[emapiim]]aga. Ala[[lõug]] kooseneb vaid ühest (hamba)luust. [[Hambad]] eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks. [[Kõrv]]a trummiõõnes on kolm [[kuulmeluu]]kest: vasar, alasi ja jalus. [[Kahepaiksed\|Kahepaiksetel]], [[roomaja]]tel ja [[lind]]udel on üks kuulmeluu. [[Süda]] sarnaneb lindude ~~südamele~~südamega, on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. [[Veri\|Vere]] [[punalibled]]el puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust. Maailma imetajaliikide nimekirja (Mammal Species of the World) järgi tunti [[2005]]. aastal 5676 liiki imetajaid. Neid jagati 1229 perekonda, 153 sugukonda ja 29 seltsi<ref>Don E. Wilson & DeeAnn M. Reeder (editors). 2005. Mammal Species of the World. A Taxonomic and Geographic Reference (3rd ed)</ref>. 69. rida: Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates [[kääbus-ripskarilik]]u 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni [[sinivaal]]ani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini. Imetajate [[katteelundkond]] võtab vastu välisärritusi ja kaitseb [[organism]]i väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. [[Nahk]] koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel, kahest kihis, välimisest [[marrasnahk\|marrasnahast]] ja sisemisest ehk [[pärisnahk\|pärisnahast]]. Nahk on kaetud [[karv]]adega. Karvad sisaldavad [[Pigment (bioloogia)\|pigmenti]], mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad [[pealiskarv]]ad kaitsevad nahka ja pehmemaid [[aluskarv]]ad ehk [[villkarv]]ad kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: [[higinääre]], [[rasunääre]], mille eritis hoiab karvad märgumatutena ning naha elastsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised [[lõhnanääre\|lõhna]]- või [[haisnääre\|haisunäärmed]]. Higinäärmetest on tekkinud ka [[piimanäär]]e. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb [[rasv]]. Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud [[küünis]]ed, [[küün]]ed, [[sõrg\|sõrad]] või [[kabi\|kabjad]], lisaks ka [[sarv]]ed (peale [[hirvlased\|hirvlaste]]), [[sarvsoomus]]ed ja nahanäärmed. Vaid veelise eluviisiga [[vaal]]adel ja [[delfiin]]idel on nahk karvutu.

Imetajad: erinevus redaktsioonide vahel