|
== Ajalugu ==
Aluse pani John Warnock 1976. aastal firmas Evans and Sutherland (arvutigraafikaga tegelev ettevõte). 1978 hakkas Warnock tööle [[Xerox PARC]]-is koos Martin Newell'gaNewelliga. Koos kirjutasid nad disainimissüsteemi nimega JaM (John and Martin), mida arendati edasi ning, mida teatakse [[InterPress]] nime all. Warnock lahkus ettevõttest koos Chuck Geschke'gaGeschkega ja rajas Adobe System'iSystemi aastal 1982. Seal tegid nad InterPressi põhjal lihtsama keele: PostScript, mis tuli turule 1984. Steve Jobs'iJobsi pealekäimisel kohandasid nad keele laserprinteritele. 1985 tuli turule esimene laserprinter (Apple LaserWriter) PostScripti toetusega. See oli mõneti revolutsiooniline. Sellest peale muutus PostScripti kasutamine laserprinterites tavaliseks. Aastaks 2001 ei olnud väga paljud printerid enam PostScripti toetusega, sest selle lisamine printerisse tuli oluliselt kallim kui et teostada lehe renderdamine juba arvutis. Aegamööda on PostScripti tahaplaanile surunud tema järeltulija PDF (Portable Document Format), mida esimest korda tutvustati 1990 aastate alguses, kuid ta ei saavutanud kiiret populaarsust.
PostScript-iPostScripti keel on saanud 2 suurt uuendust, mida eristatakse levelite abil. Algne PostScript ehk PostScript Level 1 tuli välja aastal 1984. PostScript Level 2 tuli välja aastal 1991. Parandatud oli kiirust, JPEG lisamist otse PostScript-iPostScripti, dokumendi osade kordamist (Form mehhanism) jms. PostScript Level 3 tuli välja aastal 1997. Parandatud oli värvide käsitlust, vea käsitlust, programmi sisu filtreid (pakkimine, formaatide tõlgendamine jms), programmi ülesehitust.
== Fakte ==
* Type 1 ja Type 3 fondid baseeruvad PostScriptil
* PostScripti on kasutatud ka ekraanil (Display PostScript ehk DPS ja Network extensible Window System ehk NeWS; DPS-i sarnast süsteemi kasutab Apple Mac OS X)
== Programmeerimiskeelena ==
PostScript on pinu (andmestruktuur, millest loetakse esimesena viimati sisestatu) põhine süsteem. Tavaliselt kirjutavad PostScript programme teised programmid ja mitte inimene. Keelena sarnaneb PostScript keelelekeelega Forth, aga andmestruktuurid sarnanevad rohkem Lisp-ileLispi omadega. Keeles on hulk operaatoreid, mis muudavad pinu sisu (on erandeid: kõik operaatorid ei tarvitse pinu sisu siiski muuta). Iga operaator vajab kindlat hulka ja kindlat andmetüüpi kirjeid pinus ja pinusse jätab samamoodi kindlaksmääratud arvu kindlat tüüpi elemente. Reavahetus ei oma PostScriptis mingit tähtsust, tühik ja reavahetus on samaväärsed. Puudub lause algus ja lõpp, kõike käsitletakse ühe jadana. Tekstilise väärtuse puhul reavahetust ikkagi arvestatakse.
Programminäide aritmeetilise tehte (1 + 2) * (9–8) näol:
=== "Hello world" programm ===
PostScripti formaat eeldab, et fail hakkabalgab kommentaariga, mille esimeseks sümboliks on hüüumärk. Tekstilisi väärtusiTekstväärtusi väljendatakse sulgudega. Standardväljundisse trükitaksekirjutatakse pinus olev võrdusmärgiga:
%!
$ gs
ESP Ghostscript 815.01 (2005-09-22)
Copyright (C) 2004 artofcode LLC, Benicia, CA. All rights reserved.
This software comes with NO WARRANTY: see the file PUBLIC for details.
GS>4 5 mul
GhostScripti käsureal on näha, mitu elementi on pinus.
GhostScripti koosseisu kuulub ka PostScriptist PDF-i konventeerimiseteisendamise programm, GhostView (gv) ja palju muud.
== Vaata ka ==
| 