Erinevus lehekülje "Rein Aren" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 10 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
{{keeletoimeta}}
'''Rein Aren''' (ka '''Reino Aren'''; [[25. detsember]] [[1927]] – [[16. mai]] [[1990]]) oli eesti näitleja.
 
Ta õppis aastatel [[1942]]–[[1946]] [[Tartu Riiklikus Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]] skulptuuri ja aastatel [[1949]]–[[1951]] [[GITIS]]-e eesti stuudios.
 
Ta oli aastatel [[1946]]–[[1949]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] koorilaulja ja balletitantsija. Töötas aastatel [[1951]]–[[1972]] ja [[1979]]–[[1990]] [[Eesti Draamateater|Draamateatris]]. Vahepealsetel aastatel [[1973]]–[[1979]] töötas ta [[Vene Teater|Vene Draamateatris]]. Rein Aren oli GITIS- es erihariduse saanud näitlejate põlvkonna kirkamaid ja samas romantilisemaid näitejaid.
 
Jõuliselt maskuliinse näitlejaisiksusena jättis ta meie teatriloome ajalukku unustamatud rollid: Peer Gynt (H. Ibsen „Peer Gynt“ 1962), Karla ja Pearu ([[Tammsaare]]/[[Voldemar Panso|Panso]]/[[Mari-Liis Küla]] "Inimene ja inimene" 1972), Slopašev (Tammsaare/Mikiver „Armastus ja surm“ 1984), Jakob (Kruusvall „Pilvede värvid“ 1983), Timotheus Bock (Kross „Keisri hull“ 1984), Naabrimees (Saluri „Minek“ 1988) jt. Rein Aren on mänginud rohkem kui 30 filmis: „Jahid merel“ 1955, „Vallatud kurvid“ 1959, „Jäljed“ 1963, „Indrek“ 1975 ([[Tallinnfilm]]), „Punane telk“ ([[Mosfilm]]) jt ning paljudes kuuldemängudes ja telelavastustes.
== Isiklikku ==
Ta oli abielus aastast [[1950]] näitleja [[Jelena Blinova]]ga, tema vend on näitleja [[Väino Aren]].
 
== Lavarollid ==
{{pooleli}}
 
{{JÄRJESTA:Aren, Rein}}
108 766

muudatust