Vikipeedia

Veri: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
P sarnanema millele > millega
1. rida:
{{See artikkel| räägib orgaanilisest kehavedelikust; bioloogiliste ravipreparaatide kohta vaata artiklit [[Veri (ravim)]]; toiduaine kohta vaata artiklit [[Veri (kulinaaria)]]}}
 
'''Veri''' ([[ladina keel|ladina]] ''sanguis'') on paljude [[selgrootud|selgrootute]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] [[loomad]]e organismis [[süda]]me ja ka südame-laadsetesüdamelaadsete [[elund]]ite töö ja [[vererõhk|vererõhu]] toel [[vereringe|ringlev]] [[kehavedelik]].
Veri on transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev [[veresoon]]tes tsirkuleeriv [[sidekude]].
 
15. rida:
 
====Miljööfunktsioon====
Vere ringlemisel kehas kontrollivad teatud elundid pidevalt tema koostist ning füüsikalisi omadusi ja korrigeerivad neid vajaduse korral nii, et säiliks homöostaasi seisund, s.t. lahustunud ainete kontsentratsiooni, temperatuuri ja pH ulatuslik konstantsus. Selline kehasisese miljöö konstantsus on kõikide rakkude normaalse funktsiooni üheks põhiliseks eelduseks.
 
====Kaitsefunktsioon====
24. rida:
 
====Histoloogia====
[[Madu]]de [[leukotsüüt]]ide terminoloogia pole käesolevalseni ajalveel päris selge, kuid arvatakse, et valgeliblede populatsioon sarnaneb imetajate omaleomaga: [[eosinofiilid]], [[monotsüüdid]], [[basofiilid]], [[lümfotsüüdid]]. Madudel, nagu paljudel teistelgi roomajatel, on lisaks tuvastatud ka [[azurofiilid]] ja [[heterofiilid]] (ekvivalent [[imetajad|imetajate]] [[neutrofiilid]]ele).
 
Leukotsüüdid on, ka liigist lähtuvalt, erineva morfoloogiaga.
34. rida:
==Vere koostisosad==
 
Veri koosneb õrnkollakast [[vereplasma|vereplasmast]] ja selles olevatest vere vormelementidest: [[punane verelible|punastest verelibledest]] (''erütrotsüütidest''), [[valge verelible|valgetest verelibledest]] (''leukotsüütidest'') ja [[vereliistak|vereliistakutest]] (''trombotsüütidest''). Täiskasvanutel moodustab veri umbes 6-86–8% kehamassistkeha massist. Seega on täiskasvanute vere maht 4-64–6 l.
 
===Vereplasma===
 
Vereplasma on õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Tervel täiskasvanul mehel on plasma osa vere mahust keskmiselt 55%. 1 liiter inimese vereplasmat sisaldab 900-910900–910 g vett, 65-8065–80 g valku ja 20 g väikemolekulaarseid substantse.
 
===Vere vormelemendid===
*[[Punane verelible|Punased verelibled]] ehk erütrotsüüdid moodustavad suurema osa vere umbes 44%-lisest rakulisest koostisest. Ühes mikroliitris veres on mehel keskmiselt 5.,1, naisel 4.,6 miljonit [[punane verelible|punast vereliblevereliblet]]. [[Punane verelible|Punase verelible]] põhmassipõimassi moodustab vee kõrval [[hemoglobiin]], mille funktsiooniks on gaasitransport. Inimese [[punane verelible|punased verelibled]] on lamedad, ümarikud, keskelt nõgusad tuumata kettad, mille suurim paksus (serval) on 2 μm.
 
*[[Valge verelible|Valgeid vereliblesid]] ehk leukotsüüte on terve inimese ühes mikroliitris veres 4000- – 10 000. [[Valge verelible|Valged verelibled]] on tuumaga, hemoglobiini mittesisaldavad rakud. [[Valge verelible|Valged verelibled]] on osa inimese [[immuunsüsteem]]ist, nad hävitavad ja eemaldavad vigaseid või surnud rakke ning teevad kahjutuks haigusetekitajaid. Kui ühes mikroliitris on rohkem kui 10 000 [[valge verelible|valget vereliblet]], nimetatakse seda [[leukotsütoos]]iks, vähem kui alla 4000, -siis on tegu [[leukopeenia|leukopeeniaga]]ks. Leukotsütoosi esineb peamiselt [[põletik]]uliste haiguste puhul.
 
*[[Vereliistak|Vereliistakuid]] ehk trombotsüüte on tervel täiskasvanud inimesel ühes mikroliitris veres 150 000- – 350 000. [[Vereliistak|Vereliistakud]] on lamedad, ebakorrapäraselt ümarikud, tuumata rakud, mis osalevad [[vere hüübimine|vere hüübimises]] ehk [[vere hüübimine|hemostaasis]].
 
Veres ringlevad ka primaarsetest [[kasvaja]]test irdunud [[vähirakk|vähirakud]], nagu näiteks [[ringlevad vähirakud]] (inglise ''circulating tumor cells'').
52. rida:
{{Vaata|Täisvereanalüüs}}
 
Käesoleval ajal teostatakse vaatamata tuntavalt spetsiifilismatele laboratoorsetele diagnostika meetoditele, ikka veel mitmesuguseid laboratoorseid analüüse, mis baseeruvadpõhinevad [[vererakk]]ude identifitseerimisel ja loendamisel ning nende alusel vere omaniku tervisliku seisundi iseloomustamisel.
 
Levinumiad vere automaatuuringu parameetrid on : [[leukotsüütide absoluutarv]] (WBC), [[erütrotsüütide absoluutarv]] (RBC), [[hemoglobiin]] (HGB), [[hematokrit]] (HCT), [[erütrotsüütide keskmine maht]] (MCV), [[keskmine Hgb hulk erütrotsüüdis]] (MCH), [[keskmine Hgb kontsentratsioon erütrotsüüdis]] (MCHC), [[erütrotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient]] (RDW-CV), [[trombotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient]] (PDW), [[trombotsüütide keskmine maht]] (MPV), [[trombotüüstide suurte vormide suhtarv]] (P-LCR), [[trombokrit]] (PCT), [[neutrofiilide absoluutarv]] (NEUT), [[lümfotsüütide absoluutarv]] (LYMPH), [[monotsüütide absoluutarv]] (MONO), [[eosinifiilide absoluutarv]] (EO), [[basofiilide absoluutarv]] (BASO), [[normoblastide suhtarv]] (NRBC), [[retikulotsüütide suhtarv]] ja retikulotsüütide absoluutarv (RET), [[ebaküpsete RET fraktsioon]] (IRF) jt.
73. rida:
==Välisallikad==
* Schmidt RF, Thews G. "Inimese füsioloogia.", Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut 1997. Lk 422–438.
* Alessio Cortelazzo, Roberto Guerranti, Luca Bini, Nnadozie Hope-Onyekwere, Chiara Muzzi, Roberto Leoncini, ja Roberto Pagani, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2897200/ Effects of snake venom proteases on human fibrinogen chains], Blood Transfus., juuni 2010; 8(Suppl 3): s120–s125., doi: 10.2450/2010.019S, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC2897200, veebiversioon (vaadatud 044.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
 
{{Portaal|Meditsiin}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Veri"