Redaktsioon: 8. november 2012, kell 21:57 redigeeri Flying Saucer (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 10 273 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. oktoober 2015, kell 00:16 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Gatšina > Gattšina Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
21. rida: Hans Ingermann sündis 2. juulil (vkj 20. juunil) 1898 Viljandis köstrimajas kirikuteenija peres ning õppis [[Tallinna kaubanduskool]]is. ==Esimene maailmasõda== 1916. aasta juunist kuni 1917. aasta veebruarini töötas H. Ingermann [[Peeter Suure merekindlus]]e sadama kontoris Tallinnas ametnikuna. 1917. aasta veebruaris kutsuti ta sõjaväeteenistusse ning määrati 295. tagavarapolku, kust juba sama aasta mais viidi üle 440. Buguruslani jalaväepolku. 1917. aasta septembris suunati ta [[~~Gatšina~~Gattšina lipnikekool\|Gattšina lipnikekooli]]i, mida aga ei lõpetanud, kuna [[bolševikud]] ajasid kooli novembris laiali. [[Eesti rahvusväeosad]]e moodustamisel siirdus detsembris 1917. aastal teenima Tallinnas [[3. Eesti jalaväepolk]]u, 1918. aasta veebruaris viidi üle sõjavägede intendandi valitsusse ning demobiliseeriti aprillis 1918, kui [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)\|Saksa okupatsioon]]ivõimud saatsid laiali Eesti rahvusväeosad. ==Eesti Vabadussõda== Pärast Eesti Vabadussõja algust siirdus vabatahtlikult 24. detsembrist 1918 [[Scoutspataljon\|~~Scouts väeosas~~scoutspataljoni]]. 1919. aasta jaanuaris arvati ta pataljoni A ~~company ´sse~~-kompaniisse ja nimetati ohvitseri kohusetäitjaks, veebruaris nimetati D ~~company~~-kompanii nooremohvitseriks. Hans Ingermann võttis osa lahingutest [[Punaarmee]] vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 30. märtsil 1919 [[Orava mõis]]a all raskelt haavata. 1919. aasta detsembris 1919 määrati ta ~~Scouts polgu~~scoutspolgu 7. roodu ajutiseks ülemaks, 1920. aasta jaanuaris arvati jalamaakuulajate komandosse. ==Teenistus Eesti Vabariigis== Pärast Vabadussõja lõppu 1920. aasta veebruaris suunati ta sõjakooli ning ülendati ~~maikuus~~mais [[lipniku]]ks. Sõjakooli lõpetamise järel oli ~~Scouts pataljoni~~scoutspataljoni jalamaakuulajate komando nooremohvitser. 1921. aasta jaanuarist määrati [[6. Jalaväepolk\|6. Jalaväepolgu]] [[Kalevlaste Maleva\|Kalevi maleva pataljon]]i ~~Scouts roodu~~scoutsroodu nooremohvitseriks. 1921. aasta juulis viidi scoutsrood üle 5. jalaväepolku, kus oli roodu majandusülema abi. ~~juulis viidi Scouts rood üle 5. jalaväepolku, kus oli roodu majandusülema abi.~~ Juulis 1922 viidi üle [[10. jalaväepolk]]u, kus oli H. Ingermann oli 4. roodu rühmaülem, 6. roodu rühmaülem ja ajutine rooduülema kohusetäitja. 36. rida ⟶ 35. rida: 1923. aasta septembris suunati alalisväe ohvitseride kursusele, 1924. aasta veebruaris ülendati nooremleitnandiks ja 1924. aasta juulis lõpetas ohvitseride kursused ning jätkas teenistust 10. jalaväerügemendi 6. kompanii rühmaülemana. 1925. aasta veebruaris autasustati Hans Ingermanni [[Vabadusrist]]i II klassi 3. järgu ordeniga nr 2915 "''hinnates vahvust, mis nooremleitnant Hans INGERMANN Scouts polgu ohvitseri asetäitjana Eesti Vabadussõjas üles näidanud 29. märtsil 1919 Orava mõisa all Rescha talu juures ja 3. augustil 1919 Ostrovo linna all Knjäs-Ivanovo küla tagasi vallutamisel''. 1925. aasta oktoobris viidi üle H. Ingermann Kaitseliidu Tallinna maleva instruktoriks, 1926. aasta novembris ülendati ta leitnandiks, 1928. aasta veebruaris määrati maleva vaneminstruktoriks ning täitis korduvalt ka ajutise maleva pealiku abi ja pealiku kohuseid. 1930. aasta veebruaris ülendati H. Ingermann kapteniks ja veebruarist juulini 1930. aastal läbis [[kompanii]]ülemate kursused. 51. rida ⟶ 50. rida: ==Teine maailmasõda== 1941. aastal pärast [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] lahingute algust [[Idarinne (Teine maailmasõda)\|Idarindel]] ja [[Suvesõda\|suvesõjas]] oli ta 1941. aasta juulist [[metsavend]], tuli läbi Punaarmee rindejoone Järvamaal ning formeeris ~~augustikuu~~augusti alguses Türil omanimelise vabatahtlike [[Hirvelaane pataljon]]i. Hans Hirvelaan langes 20. augustil 1941~~. aastal~~ Rapla raudteejaama juures lahingus punaarmeelastega ning on maetud [[Rapla kalmistu]]le. == Välislingid ==

Hans Hirvelaan: erinevus redaktsioonide vahel