Erinevus lehekülje "17. sajand Eestis" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Käimasoleva [[Ingeri sõda|Ingeri]] ja [[Vene-Poola sõda|Vene-Poola]] sõja tõttu kaldus Rootsi ja Poola tähelepanu Liivimaalt eemale ning sisulist sõjategevust Liivimaal enam ei toimunud.
 
[[Poola-Vene sõda (1609–1618)|Poola-Vene sõja]] ja Moskoovia Segaduse ajal ajal toetas Rootsi [[Moskva tsaar]]i [[Vassili IV]]-t, vältimaks Poola-Leedu valitseja [[Zygmunt III Waza]] [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|ülemvõimu kehtestamist keskKesk- ja idaIda-Euroopas]]. 1609. aastal sõlmiti Viiburis sõjaline liiduleping, millega Rootsi lubas saata tsaarile appi vägesid, nõudes vastutasuks [[Käkisalmi lään]]i. Hilisem [[1619]]–1622 [[Eestimaa kuberner]] (maapealik) ning [[Tallinna linnus]]e ja lääni [[asehaldur]], [[1622]]–[[1630]] [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jakob De la Gardie]] määrati Venemaale mineva ning peamiselt [[palgasõdur]]itest koosneva väe ülemaks. [[De la Gardie sõjakäik|De la Gardie sõjakäiguna]] tuntud ettevõtmine päädis Rootsi-Vene vägede jõudmisega [[Moskva]]sse ning [[Tušino]]st [[Vale-Dmitri II|Vale-Dmitri]] vägede pagendamisega. [[1610]]. aasta [[4. juuli]]<nowiki/>l osales De la Gardie [[Klušino lahing]]us, mis kaotati arvulises vähemuses olnud [[Poola-Leedu]] vägedele, mis lõppes Vene-Rootsi vägede lüüasaamisega.[[1611]]. aasta aprillis sõlmiti üheksakuuline relvarahu, mida hiljem pikendati. Relvarahu kestis [[1617]]. aastani.
{{Vaata|Segaduste aeg}} ''[[Moskoovia]]s''
 
[[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] lõpetanud [[Stolbovo rahu]]ga läks [[Ingeri]]maal koos kindluste Ivangorodi, Jami, Koporje, Nöteborg ja [[Käkisalmi lään|Kexholm]]iga Rootsile tagasi ning jäi aastateks [[1617]]–[[1721]] Rootsi krooni valdusse. 1630. aastail algatas Rootsi kuningas Ingerimaa soodsa asukoha tõttu piirkonnas majanduse elavdamise programmi ning Neeva jõe äärde ja mujale sobivatesse kohtadesse [[Karjala]]s ja Ingerimaal tuleb rajati linnad ([[Nyen]] jt). Läheduse tõttu Venemaale osutas Nyen suurt konkurentsi senistele kaubalinnadele: [[Tallinna ajalugu#17. sajand Tallinnas|Tallinn]]ale, [[Narva ajalugu#Narva Ingerimaa kubermangu keskusena|Narva]]le ja [[Viiburi]]le. 1642. aastal tõusis Nyen tähtsaimaks Ingerimaa linnaks, [[1651]]. aastal viidi piirkonna keskus senisest keskusest [[Nyen]]ist üle [[Narva]].
 
[[1629]]. aasta [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas Rzeczpospolita kõik [[Väina jõgi|Väina jõest]] põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile. Selle tulemusel läks kogu mandriMandri-Eesti Rootsi võimu alla. [[1645]]. aastal [[Brömsebro rahu]]ga sai Rootsi Taani kuningriigilt [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] saare. [[1660]]. aastal [[Oliwa rahu]]ga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt [[Ruhnu saar]]e.
 
==Taani valdused Saaremaal==
{{Vaata|Taani valdused Eestis}}, ''[[Saaremaa ajalugu]]''
[[16. sajand]]i lõpul ningja [[17. sajand]]i alguses oli Taani Läänemere piirkonnas suurvõimuks: kuningriik hõlmas [[Ojamaa]]d, [[Skåne]]t tänapäeva Lõuna-Rootsis, [[Halland]]it ja [[Blekinge]]t, lisaks [[Norra]] ja [[Schleswig-Holsteini hertsogkond]]i ning ka [[Saaremaa]]d. Taani krooni alla kuulusid ka [[Fääri saared]] ja [[Island]], millele lisandus ülemvõimu taotlus [[Gröönimaa]] üle.
 
[[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastase sõja]] lõpetanud [[Stettini rahuleping]]u tulemusena jäi Saaremaa Taani valdusse. Aastatel 1611–1613 toimunud [[Kalmari sõda|Kalmari sõja]] käigus sooritasid rootslaste väed Saaremaa vastu kaks suuremat rüüsteretke. [[Taani-Rootsi sõda|Taani-Rootsi]] sõja ([[1643]]–[[1645]]) tagajärjel kaotas Taani 1645. aastal sõlmitud [[Brömsebro rahuleping|Brömsebro rahulepinguga]] oma valdused Eestis. Taani võimu all kujunes Saaremaa aadlist kujunes omaette [[Saaremaa rüütelkond]], kellele Taani kuningas kinnitas suured õigused, mistõttu nad korraldasid kohaliku elu juhtimist [[Maapäev (rüütelkond)|maapäeva]] ja [[maanõunik]]e kaudu.
==Vene-Rootsi sõda==
{{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1658)}} ''ja [[Vallisaare vaherahu]]'' ning ''[[Kärde rahu]]''
Aastatel 1656–1658 toimunud Rootsi-Moskoovia sõjas tungisid moskoviidid tungivad Eestimaale. Rüüstatati maa idaosasididaosi, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. [[Tartu piiramine (1656)|Tartu kapituleerus]] ja jäi Moskoovia valdusse kuni 1661. aastani, ehkki 1657. aastal püüdsid Rootsi väed [[Tartu piiramine (1657)|Tartut vallutada]]. [[1661]]. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]] tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahel.
{{Vaata|Teine Põhjasõda}}
== Kronoloogia==
*[[1626]]–1629 – [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)]]
**[[1629]], [[16. september]] – Rootsi ja Rzeczpospolita sõlmisid [[Altmargi vaherahu]], kogu Eestimaa sai Rootsile.
*[[1630]] – Avatiavati esimene [[gümnaasium]] [[Tartu]]s ([[Tartu Akadeemiline gümnaasium]]).
*[[1631]] – Asutatiasutati [[Tallinna gümnaasium]].
*[[1631]] – Tartus, [[Tartu ülikool]]i juures asutati esimene [[trükikoda]] Eestis.
*[[1632]]–[[1656]] – [[Tartu ülikool]]i esimene tegevusjärk ([[Academia Gustaviana]]).
*[[1634]] – Liivimaa Konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldusega nõuti kihelkondade [[pastor]]itelt, et nad õpetaksid [[talupoeg]]i [[katekismus]]t lugema, s.o. etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid.
*[[1636]] – [[Haapsalu]]s peeti {{kas|viimane [[nõiaprotsess]]}}. [[nõidumine|Nõidumises]] süüdistati ühte [[Kastinina]]l elavat naist, [[Kai Kruuskopp]]i. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. [[1640]]. aastal peeti [[Viru-Nigula]]s [[Pada mõis]]as nõiaprotsess [[Kongla Ann]]i üle. Ajavahemikul [[1520]]–[[1818]] on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma.
*[[1637]] – Valmisvalmis [[Heinrich Stahl]]i [[Stahli grammatika|esimene eesti keele grammatika]].
*[[1638]] – [[1638. aasta adramaadrevisjon]]
*[[1641]] – Antianti välja esimene teada olev eestikeelne [[aabits]] [[Joachim Jhering]]i poolt.
*[[1643]]–[[1645]] – [[Taani-Rootsi sõda]]
*[[1645]] – [[Brömsebro rahu]], millega [[Taani]] loovutas [[Saaremaa]] [[Rootsi]]le; juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] Eestis.
*[[1656]]–[[1658]] – [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõda]] (1656–1658). Vene väed tungisid Liivimaale vallutades [[Tartu piiramine (1656)|Tartu]] ja hõivates suure osa [[Ida-Eesti]]st. Sõjategevus katkes [[Vallisaare vaherahu]]ga.
*[[1660]] – [[Oliwa rahu]] Rootsi ja Rzeczpospolita vahel: Rzeczpospolita kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] loobus nõudest Rootsi troonile.
*[[1660]]–[[1672]] – Rootsi kuninga [[Karl XI]] eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid [[IdamereprovintsidLäänemereprovintsid|Läänemereprovintside]]e aadlike privileegid. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäev]] jäi vaid nõuandvaks organiks.
*[[1661]] – [[Kärde rahu]], [[Rootsi]] ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel, mis tühistas [[Vallisaare vaherahu]], lõpetas [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Rootsi-Vene sõja]] ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel.
*[[1671]] – Juriidiliseltjuriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] [[Liivimaa]]l (keskvõim kinnitas [[Class Tott]]i politseikorralduse).
*1671 – lõpetati [[Narva raekoda|raekoja]] ehitus [[Narva]]s.
*[[1675]] – [[Ajakirjandusajakirjandus]]e algus Eestis; [[Tallinn]]as hakkas ilmuma nädalaleht [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]].
*[[1679]] – [[Soomerootslased|Soomerootslanesoomerootslane]] [[Bengt Gottfried Forselius]] tuli välja uue ideega luua uus [[talurahva kool]]ivõrk.
*[[1680]] – Suuresuure [[mõisate reduktsioon]]i algus Baltikumis – taasriigistati valdav osa [[mõis]]aid.
*[[1684]]–[[1688]] – [[Tartu]] lähedal tegutses esimene eesti [[koolmeister|koolmeistrite]] kool, nn [[Bengt Gottfried Forselius|Forseliuse]] [[Forseliuse seminar|seminar]].
*[[1686]]–[[1687]] – [[Piiblikonverents]]id [[Võnnu]]s ja [[Pilistvere]]s. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem lugema õppida.
*[[1686]] – Ilmusilmus [[Bengt Gottfried Forselius]]e esimene eestikeelne aabitsi.
*[[1687]] – Algasalgas laialdane [[talurahvakool]]ide asutamine.
*1687 – [[1687. aasta adramaadrevisjonadramaarevisjon]]
*[[1690]]–[[1710]] – Tartu ülikooli teine tegevusjärk ([[Academia Gustavo-Carolina]], [[1699]]–[[1710]] [[Pärnu]]s).
* [[1693]] – [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi]], [[Väike-Salatsi]], [[Ruhja]], [[Härgmäe]], [[Luke]] ja [[Valga]] ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. [[Alūksne]], [[Gulbene]] ja Läti osa [[Adseli kihelkond|Adseli kihelkonnast]] liideti [[Võnnu]] või [[Kokenhusen]]i maakohtukonda.
105 060

muudatust