Mahu kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Number artiklist Taani hindamisraamat
4. rida:
On arvatud, et kihelkonnale andis nime [[Mahu]] küla.{{lisa viide}}
 
Mahu kihelkond asus [[Soome laht|Soome lahe]] rannikul, asustuskeskusega [[Pada]]-[[Koila]] ümbruses, kust on teada kolm linnust, millest muinasaja lõpul oli arvatavasti kasutusel [[Pada linnus]] (teised olid [[Padaoru linnus|Padaoru]] ja [[Koila linnus|Koila]] linnused).<ref>[[Evald Tõnisson]]. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses ''Eesti esiajalugu'', kaasautorid [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]]. [[Eesti Raamat]], [[1982]]. Lk 314–315, 402</ref><ref>[[Valter Lang]]. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Lk 90–91, 227, 239–241</ref> Mahu kihelkond piirnes idas [[Askele]], lõunas [[Lemmu]] ja läänes [[Rebala kihelkond (Virumaa)|Rebala]] kihelkonnaga.<ref>[[Andres Adamson|Adamson, Andres]]. ''Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis'', lk 9–10 kogumikus ''Eesti aastal 1200'', toim [[Marika Mägi]]. 2003. Kaart</ref> [[Taani hindamisraamat]]u andmetel oli Mahu põllumajandusliku maa suuruseks 560 [[adramaa]]d.
 
Muinaskihelkonna alale asutati 1220. aastatel [[Viru-Nigula kirikukihelkond]].<ref>Tõnisson, lk 402</ref>