Bernhard Kellermann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
16. rida:
Alates 1922. aastast avaldas Kellermann rea novelle ja jutustusi, ning 1926. aastal sai temast [[Preußische Dichterakademie]] liige. 5.&nbsp;mail 1933 arvati ta liikmete hulgast välja, ehkki ta oli allkirjastanud lojaalsusdeklaratsiooni natsionaalsotsialistlikule võimule.<ref>Ernst Klee, ''Das Kulturlexikon zum Dritten Reich. Wer war was vor und nach 1945''. Frankfurt am Main: S. Fischer, 2007, lk. 300.</ref> Romaan "Der 9. November" keelustati ja põletati avalikult. (See kuulus ka [[Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik|Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestikku]].) Kellermann ei emigreerunud, ent ei avaldanud ka režiimile vastupanu, vaid kirjutas nn triviaalromaane ehk bulvarikirjandust.
 
Pärast natsionaalsotsialistliku režiimi kokkuvarisemist rajas Kellermann koos [[Johannes R. Becher]]iga [[DDR]]i [[Kultuuriliit|Kultuuriliidu]] (''Kulturbund''). Temast sai Saksa Demokraatliku Vabariigi parlamendi (''[[VolkskammerRahvakoda|Rahvakoja]] (''Volkskammer'') saadik ning [[Saksa-Nõukogude Sõpruse Selts]]i (''Gesellschaft für Deutsch-Sowjetische Freundschaft'') esimees.
 
Romaani "Totentanz" eest pälvis Kellermann 1949. aastal DDRi riikliku preemia. Poliitiline tegevus sõjajärgseil aastail DDRis tõi kaasa Lääne-Saksa kirjastajate boikoti tema teostele ning [[Lääne-Saksamaa]]l vajus tema nimi unustusse.