Teadustekst: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
147. rida:
Lühikokkuvõttes esitatakse väga lühidalt töös saavutatud tulemused ja antakse hinnang püstitatud eesmärkide saavutatusele. Kui uurimistööga tutvub asjasse pühendamata inimene, peab ta kokkuvõtet lugedes saama tööst piisava ülevaate. Just kokkuvõtet lugedes otsustatakse, kas antud töö lugemisele hakatakse aega kulutama või otsitakse selle asemele teisi materjale<ref>http://stripe.colorado.edu/~carpenh/links.htm</ref>.
Lühikokkuvõte – lühike kokkuvõte uurimistöö peamistest tulemustest (umbes 250 sõna, mõnel pool öeldakse, et alla 300 sõna, mõnel pool ligikaudu 100 sõna). Eriti peab kokkuvõte esile tooma uurimistöö peamised eesmärgid, tulemused ja järeldused. Soovitatakse välja tuua ka uurimistöö võtmeterminid (keywords). Kokkuvõte ei pea sisaldama metoodilisi detaile. Koopman (1997) lisab, et kokkuvõte peab sisaldama “müügi” elemente: miks peaks see töö kedagi huvitama? Millist probleemi püütakse lahendada? Kuidas seda probleemi püütakse lahendada? Millistele tulemustele jõuti? Mida see kõik annab?
Lühikokkuvõte – hoolikas ja täpne teadusartikli kokkuvõte, mille funktsiooniks on anda ülevaade artikli sisust nii, et lugeja saaks hinnata kas see on tervikuna väärt lugemist. Kokkuvõte sisaldab uurimuse eesmärgi sõnastuse, lühikese meetodi ja tulemuste kirjelduse ning tulemuste rakendamise kokkuvõtte. Kokkuvõte vormistatakse ühe lõiguna, pikkusega 100–200 sõna, peakirjastatudpealkirjastatud “kokkuvõte”. Kokkuvõtte lühidusest, informatsiooni tihedusest ja siiski piisavast ülevaatlikkusest tingituna peab iga sõna ja lause olema hästi läbi kaalutud ja tähenduslik. Kõik kokkuvõttes sisalduv peab olema kajastatud artikli põhitekstis.
Kokkuvõte – pikema uurimistöö kontsentreeritud versioon, kus antakse ülevaade põhilistest väidetest ja kirjeldatakse uurimuse sisu. Kokkuvõttes ei esitata uut informatsiooni uurimisvaldkonna kohta. Tüüpiliselt kasutatakse uurimistööde, artiklite, teadusaruannete puhul kahte tüüpi kokkuvõtet: kirjeldav ja informatiivne. 1) Kirjeldav kokkuvõte annab ülevaate millist informatsiooni uurimus sisaldab, millised olid eesmärgid ja metoodika, kuid ei esita uurimistulemusi, järeldusi. Seda tüüpi kokkuvõte on väga lühike, tavaliselt alla 100 sõna. 2) Informatiivne kokkuvõte annab ülevaate uurimistöö eesmärkidest, põhilistest punktidest, metoodikast, esitatakse uurimistulemused, järeldused ja tegevussuunad. Kokkuvõtte pikkus on tavaliselt 10% või vähem originaaltöö mahust. Kokkuvõtet võib vaadata kui lühiversiooni teadustekstist, mis annab kerge ülevaate kõigist teksti osadest: sissejuhatusest, materjalist ja meetoditest, tulemustest ning arutelust. Kokkuvõtteid loetakse kõige enam, kuna nende põhjal otsustakse, kas artiklit lugeda või mitte, sh on kirjutusviis ja informatiivsus väga olulised. Kokkuvõtte pikkuseks soovitatakse 1 ptk e 100–250 sõna. Kokkuvõte võib koosneda ka lihtsalt probleemi tutvustusest, meetoditest probleemi lahendamiseks, põhitulemustest ja järeldustest.