Ludvig Oskar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
16. rida:
'''Ludvig Oskar''' ([[5. jaanuar]] [[1874]] [[Kuusalu]] – [[1. juuni]] [[1951]] [[Oldenburg]]) oli Eesti [[maalikunstnik]].
== Elukäik ==
Sündis Kuusalu kirikumõisas talupidaja perekonnas. Sai alghariduse [[Anija]] vallakoolis ning asus siis Anija mõisavalitseja juurde põllumajandust õppima. Sealt siirdus ta valitseja abiliseks Šatiritsa mõisa Moskovitsa jaama lähedale Ingerimaal, kuhu jäi ametisse 1899. aastani. [[1900]] asus Tallinna, töötas [[Lutheri mööblivabrik]]us kontoriametnikuna ja omandas eksternina reaalgümnaasiumis keskhariduse.<ref name=":0">[[Alfred Vaga]], Ludvig Oskar kahekordne juubilar - [[Eesti Sõna]], 5.01.1944</ref> Ta alustas oma kunstiõpinguid [[1903]]. aastal kunstnik [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is. 1906. asus ta õppima [[Paul Raud|Paul Raua]] juurde. Oskar võttis lisaks ateljeekooli tundidele akvarellitunde [[Karl Winkler]]i juures.
1906. aastal sõitis ta Ants Laikmaa soovitusel Münchenisse ja astus seal ungarlase Anton Ažbe erakooli. Mõne aja pärast järgnesid õpingud Müncheni Kunstiakadeemia professori Karl Rauppi ateljees ja Heymanni joonistus- ja graafikakoolis. Lisaks võttis kunstnik õhtukursusi perspektiivi ja tehnilise joonestamise alal. 1908. aasta sügissuvel reisis ta Itaaliasse, kus veetis ligemale pool aastat, peatudes Veneetsias, Firenzes ja Roomas. Veetnud 1909. aasta suvel mõned kuud kodumaal, võttis Oskar sügisel ette teise kunstiteekonna välismaale, esialgseks sihiks Düsseldorf. Seal töötas ta kaks semestrit professor Wahli ateljees ja siirdus siis uuesti Müncheni, kus pühendas kaks semestrit skulptuuri õpinguile. Teisele Müncheni perioodile järgnes 1911. aastal kaks aastat kestnud õppejärk Pariisis. Seal lihvis ta oma oskusi F. Colarossi vabaakadeemias ning ''Académie Russe'''is. Aastavahetusel 1913-1914 pöördus ta taas koduseks saanud Münchenisse, kus astus uuesti Ažbe kunstikooli.<ref name=":0" />
Pärast õpinguid välismaal oli ta mõnda aega õpetajaks [[Tallinna Reaalkool]]is, kus teiste hulgas oli tema õpilaseks [[Evald Okas]]<ref>Elle Anupõld. [http://www.videvik.ee/503/okas.html Ikka ainult kunsti pärast]. ajaleht Videvik</ref>. Alates [[1925]]. aastast õpetas [[Riigi Kunsttööstuskool]]is joonistamist<ref name="ekm" />.▼
▲Pärast õpinguid välismaal oli ta mõnda aega õpetajaks [[Tallinna Reaalkool]]is, kus teiste hulgas oli tema õpilaseks [[Evald Okas]]<ref>Elle Anupõld. [http://www.videvik.ee/503/okas.html Ikka ainult kunsti pärast]. ajaleht Videvik</ref>. Alates [[1925]]. aastast õpetas [[Riigi Kunsttööstuskool]]is joonistamist<ref name="ekm">EKM kataloog, Tallinn, 1933, lk 35</ref>.
1926. aastal otsustas ta [[Pika Jala väravatorn]]i korda teha. Selleks võttis ta pool miljonit senti pangalaenu ja rekonstrueeris torni ära. Oskar lammutas vana mantelkorstna, ehitas igale korrusele ahjud ja pliidi<ref>Ene Läkk. [http://paber.ekspress.ee/arhiiv/2000/12/Areen/keskkond.html Tallinna tornielanikud]. Eesti Ekspressi Areen, 23. märts 2000</ref>. [[Tallinna Linnavalitsus]] sõlmis temaga üürilepingu, esialgu aastateks 1927–1939, kuid kolme aasta pärast pikendati tähtaega L. Oskari palvel veel 6 aasta võrra. Oskar elas Pika tänava tornis kuni põgenemiseni Saksamaale 1944. aastal.
== Looming ==
Tema looming koosneb peamiselt sumedatoonilistest [[maastikumaal]]idest, milles on jäädvustatud [[Kuusalu]] ümbrust. Oskari maastike [[koloriit]] on enamasti pruunikais toones, töis kujutab ta metsatukkade ja niitude vahel paiknevaid talumaju. Tema maalidest õhkub meelerahu ning ajatust. Neis nostalgilistes vaadetes on aeg seiskunud ja igapäised askeldused taandunud, valitseb romantiline meeleolu <ref>http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=16&num=886</ref>.
==Viited==
| |||