Amazonas: erinevus redaktsioonide vahel

 

Amazonase pikkus on [[Marañón]]i lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km; valgla suurus on 7,05 miljonit km². Amazonas voolab [[Peruu]]s ja [[Brasiilia]]s, lühidalt ka [[Colombia]] piiril.

 

[[2000. aastad|2000. aastatel]] on Brasiilia teadlased väitnud, et Amazonas on pikem kui Niilus.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/390000 Amazonase jõgi on pikem kui Niilus]. Eesti Päevaleht, 16. juuni 2007.</ref> Selles suhtes ei ole teadlaskond ühisele seisukohale jõudnud, sest samu andmeid on tõlgendatud erinevalt.

 

Korduvate uuringute tulemusena on Amazonase valglasse kuuluva jõesuudmest kõige kaugemal asuva allikana kindlaks määratud Peruu [[Andid]]es olevalt 5597 m kõrguselt [[Nevada Mismi]] mäelt algav liustikuoja. See koht asub Lõuna-Peruus [[Titicaca]] järvest pisut lääne ja [[Arequipa]] linnast põhja pool. Sellest kohast algab [[Apurímaci jõgi]].

 

Amazonas algab kahe lähtejõena ([[Marañón]] ja [[Ucayali]]) Peruu Andidest, voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud [[Amasoonia]] ja suubub [[Atlandi ookean]]i. Ta on mudane, sügav ja suudmes keskmiselt kuni 10, vihmaperioodil kuni 50 km lai. Viiesajast lisajõest on suurimad [[Purus]], [[Madeira jõgi|Madeira]], [[Tapajós]] ja [[Xingu]] (paremalt), [[Napo]], [[Japurá]] ja [[Rio Negro]] (vasakult). 17 lisajõge on pikemad kui 1000 km. Allpool Xingu suuet Amazonas hargneb. Suudmeharude vahel on madal [[Marajó]] saar, millest enamik veest möödub vasakult.

 

Amazonases on palju [[jõesaar]]i. Aeg-ajalt eralduvad peajõest kõrvalharud, mis allavoolu taas peajõega ühinevad. [[Içá]] ja [[Jutaí]] jõgede suudmete vahel eraldub Amazonasest põhja poole [[Ati-Paraná]], mis suubub Japurá jõkke, kuid Japurá suubub omakorda deltat moodustades Amazonasesse: selle üks haru ühineb Amazonasega alles [[Coari]] juures. Madeira jõe suudmes asub suur [[Tupinambarana]] saar. Amazonase deltas asuvad tohutu Marajó saar ja [[Grande de Gurupa]] saar. <ref>[[Suur maailma atlas]], lk. 140-141</ref>

 

Amazonas ei moodusta kaugele merre tungivat [[delta]]t nagu näiteks [[Mississippi]] või [[Mekong]], sest tugevad [[looded]] kannavad kõik suudmesse kantud [[sete|setted]] avamerele. Amazonase ulatuslik delta jääb sisemaale.

 

 

 

[[Pilt:Amasonase hudrograaf.png|thumb|Amazonase [[hüdrograaf]] Óbidoses]]

Laiemates kohtades on Amazonas 120–130 km lai, Óbidose kitsuses voolab jõgi kaljupõhjal ning on pisut üle 2 kilomeetri lai ja 60 meetrit sügav. [[Óbidos]]est allavoolu loodete mõju tugevneb. Jõe keskmine sügavus [[Manacapuru]] ja Óbidose vahel on 20–26 m, kusjuures Manacapurus ([[Manaus]]est pisut ülesvoolu) on jõe kõrgus merepinnast üksnes 24 m. Rohkem kui pool Amazonase veest Manacapurust allavoolu on merepinnast allpool.

 

 

Amazonase jõel saab ühes jões näha kahe eri värvi vee liikumist: pool jõge on punane ja pool must. Must vesi kujutab endast peamiselt {{kas|orgaanilist vett}} ja punane {{kas|saastunud vett}}. Amazonases on soovitatav olla musta vee ääres, kuna selles ei arene erinevalt punasest veest sääsed. Kohas, kus Rio Negro suubub Amazonasesse, voolavad eri värvi veed umbes 6 km ulatuses kõrvuti, enne kui segunevad.

 

Üle Amazonase ei lähe ühtegi [[sild]]a. [[Alamjooks]]ul on Amazonas nii lai, et tänapäeva tehnika ei võimalda üle selle silda ehitada. Peale selle voolab Amazonas [[ülemjooks]]ul kõrgmägedes ja alamjooksul läbi hõredalt asustatud vihmametsa. Jõe kaldal on vähe teid ja linnu, seetõttu puudub vajadus silla järele.

 

== Solimões ==

 

Algab [[Maranoni jõgi|Marañóni]] ja [[Ucayali jõgi|Ucayali]] ühinemisel. Kogu pikkuses sügav, rahuliku vooluga ja mudane. Tema ümbruskond on tasane ja laialt üle ujutatav. Suured [[Lisajõgi|lisajõed]] on vasakult [[Napo jõgi|Napo]], [[Putumayo jõgi|Putumayo]] ja [[Japurá jõgi|Japurá]], paremalt [[Javari jõgi|Javari]], [[Juruá jõgi|Juruá]] ja [[Purusi jõgi|Purus]].

 

== Viited ==

<references/>

 

[[Kategooria:Amazonase jõgikond]]