Kopsuvähk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P mediastiinum > keskseinand |
P elulemus > elumus |
||
25. rida:
Enamik kopsuvähi vorme on [[kartsinoomid]], harvemini [[sarkoom]]id.
Kopsudes võib leiduda ka teistest [[kude]]dest ja [[elund]]itest pärinevaid pahaloomulisi kasvajaid, nagu [[kusepõievähk|kusepõie-]], [[rinnavähk|rinna-]], [[kolorektaalvähk|kolorektaal]]-, [[neeruvähk|neeru-]] ja [[eesnäärmevähk]] jms, kuid need on harilikult mõne teise kasvaja [[metastaas|siirded]] ehk kopsumetastaasid (M1PUL) ja neid ei loeta primaarseks kopsuvähiks.<ref>[http://www.macmillan.org.uk/Cancerinformation/Cancertypes/Lungsecondary/Secondarylungcancer.aspx Secondary cancer in the lung (metastatic lung cancer)], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
Kopsuvähi [[tumorigenees|teke]] on põhjustatud mitmetest molekulaarsetest sündmustest, nagu rakkude paljunemine, diferentseerumine, [[apoptoos]], migratsioon, invasioon ja [[geenimutatsioon]](id)<ref name="BASICS OF CARCINOGENESIS *P Uma Devi">P Uma Devi, [http://medind.nic.in/haa/t05/i1/haat05i1p16.pdf BASICS OF CARCINOGENESIS], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> pärilikusaines, nagu ühe nukleotiidi asendus- või kustutamismutatsioonid või geneetilise materjali ümberasetumine jne ning on mitmeastmeline protsess. Kopsuvähi [[vähirakk|rakud]] võivad kiiresti [[metastaseerumine|metastaseeruda]] ja moodustada vähikoldeid [[peaaju]]s, [[luu]]des, [[maks]]as, [[nahk|nahal]] jm.
99. rida:
Kopsuvähk on kasvajalistest haigustest [[surm]]a põhjusena esikohal, põhjustades rohkem surmasid kui jämesoole-, rinna- ja [[eesnäärmevähk]] kokku (1,1 miljonit inimesel aastas (2000); 1,4 milj inimesel (2008)), olles samas üks paremini välditavaid kasvajalisi haigusi.<ref name="Harrison">Horn, L; Pao W; Johnson DH (2012). "Chapter 89". In Longo, DL; Kasper, DL; Jameson, JL; Fauci, AS; Hauser, SL; Loscalzo, J. Harrison's Principles of Internal Medicine (18th ed.). McGraw-Hill. ISBN 0-07-174889-X.</ref>
Kopsuvähki haigestumine on viimastel aastakümnetel meeste seas vähenenud, naistel suurenenud. [[Adenokartsinoom]]i esinemise sagedus on viimaste aastakümnete jooksul suurenenud. Kuigi suitsetamine on üks suurimaid [[
Põhja-, Ida- ja Lõuna-Euroopa riikides sagenes kopsuvähki haigestumine meeste seas kuni 1990. aastateni. Seejärel haigestumine stabiliseerus. Sarnast trendi märgati ka USA-s meeste puhul.<ref name="The changing epidemiology of lung cancer in Europe" />
128. rida:
Kopsude ehituslike iseärasuste tõttu moodustavad nad keskkonna, milles primaartuumor võib laialdaselt levida ning kasvada, sealjuures avaldamata mingitki toimet organismi funktsioonidele.
Kopsuvähi sümptomid on tingitud kasvaja üldisest mõjust organismile ning võivad olla mittespetsiifilised
{| class="wikitable"
163. rida:
Kopsuvähi sümptomeid võib jagada kopsu- ehk respiratoorseteks sümptomiteks ning üldsümptomiteks. Võttes arvesse kõiki kopsuvähijuhte, on kõige sagedasemaks sümptomiks köha. Muudest respiratoorsetest sümptomitest esineb veel sagedasti hingeldust, veriköha, hingamisraskust ja rindkerevalu. Kopsuvähi avastamist soodustab mitme erineva respiratoorse ja üldsümptomi koosesinemine.<ref name=" Lung cancer: clinical presentation and specialist referral time." /><ref name="Is late diagnosis of lung cancer inevitable? Interview study of patients’ recollections of symptoms before diagnosis" /><ref name="What are the clinical features of lung cancer before the diagnosis is made? A population based case-control study">Hamilton W, Peters TJ, Round A, et al. What are the clinical features of lung cancer before the diagnosis is made? A population based case-control study. Thorax 2005;60:1059–65</ref>
Vaatamata esmase kopsuvähi avastamise [[asümptomaatilisus]]ele, on selliseid patsiente vaid 6–13%. Patsientidel, kellel puuduvad sümptomid täielikult, on 5 aasta
=== Paraneoplastilised sündroomid ===
310. rida:
Kompuutertomograafia (KT) puhul luuakse arvuti abil uuritavast kehapiirkonnast pilt, mis on tehtud röntgenülesvõtetest. Näitab täpset kasvaja suurust ja asukohta, pannakse paika ka haiguse levik (siirete olemasolu ja asukoht).
Selle meetodi puhul on võimalik uurida kopse kiiresti, sel on suurem tundlikkus kui röntgenil, andes samas ka suurema kiirguskoormuse organismile, kuid madalama kui tavalise KT-uuringu kiirguskoormus. Selle meetodiga avastatud vähkidest 85% olid I staadiumis ning see võimaldas opereeritute 10 aasta
====Kopsuvähi magnetresonantstomograafia====
479. rida ⟶ 476. rida:
[[Onkoteraapia]] ehk medikamentoosse onkoloogia ja kopsuvähi vastane ravi ei ole ilmselt pahaloomulise haiguse tõestuseta lubatud. Kopsuvähi hetkeolukorra tuvastamine ja tõendamine on keerukas protsess ja tõestusena võidakse maailma eri paigus aluseks võtta erinevaid diagnostika meetodeid ja/või analüüse – kuna kopsuvähki peetakse tänapäeval molekulaartasandi seisundiks, siis püütakse tõendusmaterjali leida kopsubiopsia abil saadud koeproovi(de)st, mis positiivsel tulemusel (pahaloomuline kasvaja), annab tõuke vähipatsiendiga ka medikamentoosse ravi võimaluste üle arutlemise alustamiseks.
Kopsuvähi ravitulemus on sõltuvuses ka haiguse staadiumist – mida varem haigus avastatakse, seda parem on
Samuti leiti, et pärast neoadjuvantset keemiaravi allusid naiste organismid oluliselt paremini ravile kui meestel. Ka väikerakulisel kopsuvähil on sarnased tulemused.<ref name="Women with pathologic stage I, II, and III non-small cell lung cancer have better survival than men.">Cerfolio RJ, Bryant AS, Scott E, et al. Women with pathologic stage I, II, and III non-small cell lung cancer have better survival than men. Chest 2006;130:1796–802.</ref>
486. rida ⟶ 483. rida:
<ref name="Paclitaxel-carboplatin">Sandler A, Gray R, Perry MC, et al. Paclitaxel-carboplatin alone or with bevacizumab for non-small-cell lung cancer. N Engl J Med 2006;355:2542–50</ref>
Kõige edukamaks raviks on osutunud onkoloogiline ravi, mis on kombineeritud kirurgilise raviga. Kuna viimase poole sajandi jooksul on toimunud suured edasiminekud kopsuvähi diagnostikas ja ravis, on toimunud märkimisväärsed muutused ka mitteväikerakulise kopsuvähi haigete 5 aasta
===Kirurgiline ravi===
506. rida ⟶ 503. rida:
Kopsuvähi operatsiooni eesmärkideks on (vastavalt Kopsuvähi TNM-klassifikatsioon 7. väljaandele) T (kasvaja algkolle) ja N (lümfisõlme) lõplik diagnostika ja kasvaja radikaalne eemaldamine, kopsuvähi algkolde ja kopsuvärati [[lümfisõlm]]ede resektsioon ühe plokina, kasvaja ja lümfisõlmede kirurgiline dissektsioon kasvajarakkude disseminatsiooni vältides ja ipsilateraalsete intratorakaalsete lümfisõlmede eemaldamine. Teine oluline kriteerium on regionaalsete lümfisõlmede eemaldamise ulatus.<ref name="Lung cancer: principles and practice. 3rd ed">Pass HI, Carbone DP, Johnson DH, et al. Lung cancer: principles and practice. 3rd ed. Lippincott Williams & Wilkins, 2005:373–86</ref><ref name="Cigarette smoking and subsequent risk of lung cancer in men and women: analysis of a prospective cohort study.">Freedman ND, Leitzmann MF, Hollenbeck AR, et al. Cigarette smoking and subsequent risk of lung cancer in men and women: analysis of a prospective cohort study. Lancet Oncol 2008;9:649–56</ref><ref name="Targeting aromatase and estrogen signaling in human non-small cell lung cancer.">Marquez-Garban DC, Chen HW, Goodglick L, et al. Targeting aromatase and estrogen signaling in human non-small cell lung cancer. Ann N Y Acad Sci 2009;1155:194 –205</ref>
Üldiselt eemaldatakse kopsu pahaloomuline kasvaja koos ümbritsevate kudedega, et saada võimalusel lahti kõikidest vähirakkudest ja kopsuvähi haigete [[
Operatiivse ravi puhul on tegemist lokaalse raviga, seetõttu ei saa seda kasutada vähisiirete raviks, kuid tänu kirurgia arengule on hakatud eemaldama ka metastaase, mis on opereeritavad. Kopsuvähi puhul on osadel juhtudel vajalik ühe kopsu täielik eemaldamine, kuid võimalusel lõigatakse ära vaid osa kopsust, kus kasvaja paikneb.
Kopsuvähi kirurgilist ravi saab rakendada
* ekstratorakaalsed kaugmetastaasid
* ''v. cava superior'''i sündroom
550. rida ⟶ 547. rida:
Mitteväikerakulise kopsuvähi puhul keemiaravi on endiselt eksperimentaalne ega saa nimetada üheks võimaluseks, et pikendada eluiga või elukvaliteeti.
Väikerakulise kopsuvähi kemoteraapia (
* 6 järjestikust kuuri: [[vinkristiin]] (´1) + [[doksorubitsiin]] või [[etoposiid]] (3
* [[tsisplatiin]] 80–100 mg/kehapinna m² (või [[karboplatiin]]) ´ 1 + etoposiid 80–100 mg/kehapinna m² 3
Keemiaravi teostatakse erinevatel etappidel erinevalt:
581. rida ⟶ 578. rida:
== Kopsuvähi retsidiivid ==
Enamikul väikerakk-
==Kopsuvähi
{| class="wikitable" style="text-align:center; width:200px; height:200px;"
|+ Ühe ja viie aasta suhteline kopsuvähi
|-
!
607. rida ⟶ 604. rida:
</pre>
<ref name="Vähiregister2">http://www.tai.ee/images/PDF/Registrid/Elulemuse_tabel_1.pdf Eesti Vähiregister</ref>
Suurte vaatluste põhjal on jõutud järeldusele, et kopsuvähki haigestunud naiste
629. rida ⟶ 626. rida:
Kopsuvähi kolle moodustub lisaks geneetilistele faktoritele ka mitmete kehasiseste protsesside tulemina, [[põletik]]ukolde düsregulatsioon, immunosupressioon ja lahustuvate kasvufaktorite, [[tsütokiin]]ide ja [[hormoon]]ide suurenenud ringlus.
Kopsuvähi kolde mikrokeskkonnale on iseloomulik [[kasvaja hüpoksia]] – hüpoksilised kasvajarakud (kiirgusele üsna resistentsed). Kasvajat varustav veresoonte võrgustik on sagedasti vigane
Kopsuvähi kolde mikrokeskkonna hulka loetakse ka endoteelirakud, kasvaja fibroplastid, müeloidrakud, ''[[mastocytus]]'', [[dendriitrakud]] ja [[ekstratsellulaarne maatriks]]. Kopsuvähi kolde [[Uussoonestumine|uussoonestumise]] tulemusel tekkinud sooned (vere- ja [[lümfisoon]]ed) liiguvad koldesse ka arvukad vererakud, [[makrofaagid]], [[neutrofiilid]], T- ja B-rakud.<ref>Zhao Chen, Christine M. Fillmore, Peter S. Hammerman,Carla F. Kim & Kwok-Kin Wong, [http://www.nature.com/nrc/journal/v14/n8/fig_tab/nrc3775_F1.html Non-small-cell lung cancers: a heterogeneous set of diseases], Nature Reviews Cancer 14, 535–546 (2014) doi:10.1038/nrc3775, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
636. rida ⟶ 633. rida:
Kopsuvähivastaste terapeutiliste vaktsiinide eesmärk on aktiveerida organismi [[immuunsüsteem]]i [[vähiantigeen]]ide suhtes.
Käimasolevad [[MAGE-A3]] [[antigeen]]il rajaneva kopsuvähivastase vaktsiini kolmanda faasi juhuslikustatud platseeboga kontrollitud topeltpimedasse üleilmsesse uuringusse koondnimega [[MAGRIT]] kaasatud 2272 mitteväikerakk-kopsuvähki põdeva patsiendi (Eestis kaasatud 57 patsienti)
== Ajaloolist ==
|