Erinevus lehekülje "Tõlluste mõis" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(→‎Välislingid: par ja täps)
P
[[1550]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Saaremaa stiftifoogt]] [[Diedrich Behr]], kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem [[Tölsen]]ite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 [[adramaa]] suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa ''Töllist'') kutsuma.<ref name="Pihtla"/>
 
[[1561]],. aastal kinkis [[hertsog Magnus]] Tõlluste mõisa koos [[Kuske karjamõis]]aga oma kammerjunkrule, [[Roela mõis (Viru-Jaagupi)|Roela]] mõisnik [[Johann von Taube]]le (ka Johan Due; surnud 1609) põliseks, mõlemast soost järglastele pärusmõisaks;
 
[[1590]]. aastal müüs Johann von Taube Tõlluste mõisa 9000 riigitaalri eest Saaremaa maaülem [[Matthias Budde]]le (1550-15911550–1591). Kuske karjamõis aga jäi lepingu kohaselt veel kuueks aastaks Heinrich von Ungerni kasutada. Varsti pealepärast seda suri Mathias Budde ja mõis püsis tema järglaste käes kuni 1685 aastani, mil suri Johann Budde.
 
[[1685]]. aasta [[8. aprill]]il läks mõis enampakkumise teel [[Sandla mõis]]a omaniku maanõunik [[Johann von Vietinghoff]]i valdusessevaldusse, kellele kuulus ka 1665 aastani [[Sääre mõis]],<ref>[http://www.tollustetall.ee/?id=ajalugu Tõlluste talli koduleht]</ref>, [[1704]]. aastani, mil mõis võeti võlgade tõttu võlausaldajatele.
 
Pärast [[Põhjasõda]], [[1735]]. aastal ostis [[Otto Friedrich von Vietinghoff]] (1692-17771692–1777) enampakkumisel mõisa oma perekonnale jälle tagasi, kuid juba [[1788]]. aasta [[17. mai]]l müüs Otto Friedrich von Vietinghoff′i poeg assessor [[Lorenz Gustav von Vientinghoff]] mõisa 60 000 rubla eest [[kolleegiumiassessor]] [[Heinrich Nicolas von Güldenstubbe]]le ja osa mõisast Georg Friedrich von Saßile (1751-18101751–1810), kes oli muuhulgas ka aastail 1734-18101734–1810 [[Kasti mõis]]a omanikuks.
 
[[1789]]. aastal omandas täielikult mõisa [[assessor]] ning hilisem [[Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich von Saß]] (1751-18101751–1810).
 
[[1811]]. aasta [[29. aprill]]il läks Tõlluste mõis maanõunik von Sassi pärandi jagamisel, hinnatuna 62 000 rubla peale, tema pojale assessor [[Ferdinand Alexander von Saß]]ile (1794-18731794–1873), ([[10. juuni]]st [[1853]] omasid von Saßid õigust kanda [[Venemaa keisririigi parun]]i tiitlit. [[1873]]. aastal läks mõisa omandiõigus parun [[Eduard von Saß]]ile (1828-1828–), päraspärast seda aga parun [[Robert von Saß]].
 
Aastatel 1904-19081904–1908 olid mõisa omanikud von [[Sengbush]]id, kasutuses von Nolckeni, parun [[legaatmõis]]ana <ref name="Pihtla"/>.
<ref name="Pihtla"/>.
 
AastatellAastatel 1908-19181908–1918 lidolid mõisa omanikud von Sengbushid, aga mõisa rentnik oli [[Wolf von Buhrmeister]].
1919
 
Tõlluste [[rüütlimõis]] riigistati 1919. aastal ja omanikuks sai Eesti Vabariik, kus elas viimase elanikuna parun [[Reinhold von Buxhövden]].
==Mõisakompleks==
 
1747. aastal valmis Vietinghoffide omandiperioodil tagasihoidlik, puust ja kivist peahoone<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/saare/tolliste.shtml Tõlluste mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref>. [[1820]]. aastal ehitati hoonet suuremaks ning see sai [[klassitsism|klassitsistliku]] väliskuju.<ref name="Mõisaportaal"/> Hoone kujutab endast pikka kõrge [[sokkel|soklikorrusega]] kirde-edelasuunalistkirde–edelasuunalist ehitist, mille edelapoolses otsas liitub sellega puidust [[tiibhoone]]. Endise härrastemaja rookatus asendati [[1956]]. aastal [[eterniit]]katusega.<ref name="Pihtla"/>
 
[[1920]]. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones [[1970. aastad|1970. aastateni]]. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel [[Pihtla kolhoos]]i puhkebaas. <ref name="Pihtla"/>
 
==Seotus Suure Tõlluga==
Tõlluste mõisa nime on seostatud muistenditest tuntud Saaremaa vägilase [[Suur Tõll|Suure Tõlluga]]. On oletatud, et Tölsenid põlvnesid eesti ülikutest ningja andsid ainet ka Suure Tõllu muistenditele.<ref name="Pihtla"/>
 
==Kirjandus==
*F. von Buxhövden: Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer, Riga: Nicolai Kymmel's Buchhandlung 1851, [http://kpbc.umk.pl/dlibra/docmetadata?id=36898 lk. 121-123121–123]
 
==Viited==
100 221

muudatust