Galicia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P näpukad
71. rida:
Kastiilia ülemvõimu ajal kahe sajandi jooksul oli ainukeseks ametlikuks keeleks Galicias hispaania ehk kastiilia keel ning galeegi keelt räägiti vaid maapiirkondades. Demokraatia taasloomisest alates ning keelenormi seaduse vastuvõtmisest 1983. aastal (''Ley de Normalización Lingüística'') omandatakse haridust jälle galeegi keeles (kuigi Galicia koolides õpitakse ka hispaania keelt).
 
Tänapäeval räägitakse galeegi keelt laialdaselt, kuigi linnades on see siiski veel teise keele staatuses. 2001. aasta rahvaloenduse järgi mõistab galeegi keelt 99.,16 % Galicia elanikest, 91.,04 % elanikest räägib seda, 68.,65% elanikest oskab selles keeles lugeda ning 57.,64% oskab galeegi keeles kirjutada. <ref name=lang-census>[http://www.xunta.es/linguagalega/arquivos/PNL22x24_textointegro).pdf Plano Xeral de Normalización da lingua galega], Xunta de Galicia. (In Galician.) p. 38.</ref>. Galeegi keeles kirjutamise oskus on kõige madalam, kuna [[Francisco Franco|Franco]] ajal oli galeegi keele õpetamine võimatu. Vanemad inimesed oskavad seega galeegi keeles rääkida, kuid mitte kirjutada. Galeegi keel on oma piirkonnas protsentuaalselt kõige rohkem räägitav keel kõikide Hispaania regionaalkeelte seas.
 
Vanim teadaolev kirjutis galeegi-portugali keeles on 1228. aastast pärit dokument ''Foro do bo burgo do Castro Caldelas''. Antud dokumendiga andis Leoni ja Galicia kuningas [[Alfonso IX]] privileegid Burgo linnale Castro Cadelases Ourense provintsis.
88. rida:
 
===Haldusjaotus===
Alates 15. sajandist kuni 1833. aaastani Hispaania territoriaalse jagunemiseni koosnes Galicia seitsmest haldusüksusest (provintsist). Seitse hõberisti Galicia vapil tähistavad neid seitsestseitset ajaloolist provintsi:
*[[A Coruña provints]]
*[[Santiago de Compostela provints]]