Redaktsioon: 11. veebruar 2014, kell 17:11 redigeeri Juhan121 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 48 813 muudatust P Eemaldatud muudatus 3849659, mille tegi Bioneer1 (arutelu) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. oktoober 2015, kell 18:20 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Johanna Päts''' (neiuna '''Johanna Veiler'''; [[17. detsember]] [[1890]] [[Tallinn]] – [[13. november]] [[1977]] [[Toronto]]) oli eesti naisliikumise tegelane. Ta lõpetas ~~aastal~~ [[1910]]. aastal Tallinna vene tütarlaste gümnaasiumi{{lisa viide}}. ~~Aastal~~Sama ~~[[1910]]~~aastal astus ta [[Peterburi]] [[Bestuževi kursused\|Bestuževi kursustele]] matemaatika fakulteedis, kuid pidi õpingud perekondlikel põhjustel katkestama.<ref name="nlib"/><ref name="tlüar"/> Ta töötas aastatel [[1910]]–[[1918]] [[Tallinna ~~tütarlaste~~Linna ~~kommertsgümnaasiumis~~Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]is matemaatika õpetajana. Ta võttis ~~agaralt~~ osa kirjandusõhtutest, näitusmüükidest ja korjandustest ehitatava "[[Estonia (teater)\|Estonia]]" teatrimaja heaks. [[Esimene ~~Maailmasõda~~maailmasõda\|Esimese ~~Maailmasõja~~maailmasõja]] ajal oli ta [[Ülevenemaaline Linnade Liit\|Ülevenemaalise Linnade Liidu]] Tallinna osakonna ~~poolt~~ asutatud vigastatud sõjameeste ja sõjavangide abistamise kodu asutajate seas ning selle hoolekogu juhataja.<ref name="nlib"/> ~~Aastal~~1917. aastal sai temast [[~~1917~~Tallinna Naisselts]]i asutaja ja esimene juhataja. Samal aastal valiti ta ([[Eesti Tööerakond\|Tööerakonna]] nimekirjas) [[Tallinna Linnavolikogu]] liikmeks, kus ta töötas haridus- ja hoolekandekomisjonides. Aastal [[1919]] valiti ta ~~[[Eesti Tööerakond\|~~Tööerakonna]] nimekirjas ka [[Asutav Kogu\|Asutavasse Kogusse]], kus ta kuulus eelarve-, tervishoiu- ja keeluseaduse komisjoni.<ref name="nlib"/> ~~{{pooleli}}~~ Vabadussõja ajal organiseeris ta rinde abistamist. 1920. aastal lõi Päts kaasa II naiskongressi kokkukutsumises ja ta valiti [[Eesti Naisliit\|Naisliidu]] juhatusse. Ta oli kõigi Eesti naiskongresside juhataja ja alates kolmandast kongressist ka ettevalmistava komitee esinaine. Ta osales ka rahvusvahelistel naiskongressidel Austrias ja Lätis.<ref name="nlib"/> ~~== Välislingid ==~~ * [http://www.nlib.ee/index.php?id=15254 Johanna Päts, 17.12.1890 Tallinn – 13.11.1977 Toronto] Ta oli üks vähestest eesti naistest, kes juhtis suurt majandusettevõtet: aastatel 1924–1940 oli ta kirjastuse [[Rahvaülikool (kirjastus)\|Rahvaülikool]] asjaajaja-direktor.<ref name="nlib"/> 1944. aasta algusest sügiseni oli Päts Naisliidu esinaine. Sügisel põgenes ta koos perega Saksamaale<ref name="nlib"/> ja sealt edasi Austriasse, kus elas kuni 1946. aastani, pärast seda kuni 1948. aastani taas Saksamaal. 1948–1951 elas ta Rootsis, kust pöördus Kanadasse.<ref name="tlüar"/> Torontos asutas ta [[Balti Rahvaste Naiste Nõukogu]] ja valiti selle esimeseks presidendiks.<ref name="nlib"/> ==Tunnustused== 1929 Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk 1936 Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk ==Isiklikku== Ta oli Tallinna väikekaupmehe Daniel Veileri tütar.<ref name="nlib">[https://www.nlib.ee/index.php?id=15254 Johanna Päts] Eesti Rahvusraamatukogu (vaadatud 4. oktoobril 2015)</ref><ref name="tlüar">[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=3486 Päts, Johanna] TLÜAR väliseesti isikud (vaadatud 4. oktoobril 2015)</ref> Tal oli kaks venda ja õde.<ref name="tlüar"/> Tema abikaasa oli [[Konstantin Päts]]i vend [[Voldemar Päts]]. Nad abiellusid 1910. aastal. Neil oli kaks tütart: Inna (abielus Kaldveer) ja Silvia (abielus Jürvetson). Silvia pojapoeg [[Steve Jürvetson]] on riskikapitalist. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus ==

Johanna Päts: erinevus redaktsioonide vahel