Linda Viiding: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Linda Viiding''' (neiunakuni [[1937]] '''Laarmann''', 1937–[[1938]] '''Manninen''', 17. november [[1906]] [[Vastse-Prangli mõis]]as [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonnas]] [[Krüüdneri vald|Krüüdneri vallas]] Tartumaal<ref>Livia Viitol, [http://www.sirp.ee/archive/2004/09.01.04/Varia/varia1-1.html In memoriam], Sirp, 9. jaanuar 2004</ref> – [[24. detsember]] [[2003]]) oli eesti tõlkija ja literaat.
 
Linda Viiding sündis [[Tartumaa]]l [[Krüüdneri vald|Krüüdneri vallas]] [[Vastse-Prangli mõis]]as mõisateenijate tütrena. Õppis aastatel [[1914]]–[[1918]] Kammeri vallakoolis, 1918 –[[1923]] Nuustaku ([[Otepää]]) progümnaasiumis, [[1929]]–[[1930]] Lääne-Soome Rahvaülikoolis. Oli aastatel 1930–[[1935]] bürooametnik [[Tallinn]]as [[Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus|Ülemaalise EEsti Noorsoo Ühenduse]] keskjuhatuses ja Lauljate Liidus, toimetaja ajakirjas [[Kodukeskkool]] ja [[ETA]]s, tõlk-korrektor [[Raadioleht|Raadiolehes]]. 1930 [[1931]] toimetas ta ajakirja [[Eesti Noorus]]. [[1936]] [[1938]] oli ta ajakirja [[Nädal Pildis]] korrektor ja toimetaja abi. [[1940]] [[1941]] oli Linda Viiding Raadiokomitees soome saadete tõlkija ja diktor, päevauudiste toimetaja, reporter ja toimetuse vastutav sekretär. Tõlkinud mitmete soome kirjanike teoseid.<ref>Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk. 665</ref>
 
Tema elu põhjal on [[Peeter Brambat]] ja [[Ants Vist]] vändanud [[dokumentaalfilm]]i "Elu lugu"<ref>[http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/99juuni_k8.htm "Elu lugu kui kultuurilugu"], [[Teater. Muusika. Kino]], juuni 1999</ref>.