Provence: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
[[Pilt:Provence topographic map-fr.svg|pisi
[[Pilt:Moustiers Sainte Marie 1.jpg|pisi|
[[Pilt:Provence street.jpg|pisi|
'''Provence''' (provansi: ''Provença'' klassikalise normi järgi või ''Prouvènço'' [[Mistrali norm]]i järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, külgnedes Itaaliaga. See on osa [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]'i [[Prantsusmaa piirkonnad|piirkonnast]]. Traditsiooniline Provence'i piirkond vastab [[Var'i departemang|Var]]'i, [[Vaucluse]]'i, [[Bouches-du-Rhône]]'i, [[Alpes-de-Haute-Provence]]'i, [[Alpes-Maritimes]]'i ja osaliselt [[Hautes-Alpes]]'i departemangule. [[Rooma riik|Roomlased]] tegid piirkonda esimese Rooma provintsi Alpide taga, ''Provincia Romana'', sellest ka tänapäevane nimi.
11. rida ⟶ 10. rida:
=== Eelajalooline Provence ===
[[Pilt:Calanque de Morgiou 2.jpg|pisi|
[[Pilt:Celtic Stone in Draguignan - Provence - France.JPG|pisi|
Provence'i rannikul on mõned varaseimad tuntud inimasustuse kohad Euroopas. Lihtsad kivist tööriistad dateerituna 1–1,05 miljonit aastat eKr leiti [[Grotte du Vallonnet]]'ist [[Roquebrune-Cap-Martin]]
▲Provence'i rannikul on mõned varaseimad tuntud inimasustuse kohad Euroopas. Lihtsad kivist tööriistad dateerituna 1–1,05 miljonit aastat eKr leiti [[Grotte du Vallonnet]]'ist [[Roquebrune-Cap-Martin]]<nowiki/>i lähistel, [[Monaco]] ja [[Menton]]'i vahel. Palju keerukamad tööriistad, töödeldud kivi mõlemalt küljelt ja dateeritud 600 000 eKr, leiti Escale koopast Saint Estėve-Jansonis, ning tööriistad aastast 400 000 eKr ja mõned esimesed lõkkekohad Euroopaas leiti [[Terra Amata]]<nowiki/>s Nice'is. [[Keskmine paleoliitikum|Keskmise paleoliitikumiga]] (300 000 eKr) ja [[hiline paleoliitikum|hilise paleoliitikumiga]] (30 000–10 000 eKr) dateeritud tööriistad avastati [[Jardin Exotique de Monaco|Jardin Exotique'i]] koopas [[Monaco]]<nowiki/>s.
Paleoliitiline periood Provence'is nägi suurt kliimamuutust koos kahe jääaja saabumise ja lahkumisega ning dramaatilist muutust merepinna tasemes. Paleoliitilise perioodi alguses oli merepinna tase Lääne-Provence'is 150 meetrit kõrgemal kui tänapäeval. Paleoliitikumi lõpuks langes see 100–150 meetrit madalamale kui tänapäeval. Provence'i varajaste asukate elukoopad ujutati tõusva merevee taseme tõttu regulaarselt üle või jäid merest kaugele ja pühiti erosiooni poolt minema.
20. rida ⟶ 18. rida:
Mereveetaseme muudatused viisid ühele kõige tähelepanuväärsemale avastusele varajase inimese märkidest Provence'is. Aastal 1985 avastas sukelduja Henri Cosquer merealuse koopa suu 37 meetrit [[Calanque de Morgiou]] merepinnast Marseille lähistel. Sissepääs viib koopasse, mis on merepinnast kõrgemal. Sees on [[Cosquer' koobas|Cosquer' koopa]] seinad kaunistatud piisonite, hüljeste, alkide, hobuste ja käekontuuride joonistustega, mida dateeritakse 27 000 – 19 000 eKr.
Paleoliitikumi lõpp ja [[neoliitikum]]i perioodi algus nägi merepinna taset tänapäevasel tasemel, kliima soojenemist ja metsade taandumist. Metsade ja hirve ja teiste kergesti kütitavate ulukite kadumine tähendas, et Provence'i asukad jäid püsima tänu küülikutele, tigudele ja metslammastele. Umbes aastal 6000 eKr kodustasid inimesed, kes elasid [[Châteauneuf-les-Martigues]]
Umbes aastal 6000 eKr saabus Provence'i uute asunike laine idast. Nad olid talunikud ja sõdalased ning tõrjusid järkjärgult varasemad karjapidajad nende maadelt välja. Neile järgnes umbes aastal 2500 eKr järgmine asunike laine, samuti talunikud, kes saabusid merelt ja asusid piki rannikut, mis nüüd on Bouches-de-Rhône'i departemang. Nende varajaste tsivilisatsioonide jälgi leidub Provence'i paljudes kohtades. Neoliitikumi asulakoht umbes aastast 6000 eKr avastati Marseille's [[Gare de Marseille-Saint-Charles|Saint-Charlesi raudteejaama]] lähistel ja [[pronksiaeg]]ne [[dolmen]] (2500–900 eKr) leiti [[Draguignan]]
=== Liguurid ja keldid Provence'is ===
10. ja 4. sajandi vahel eKr leidus Provence'is [[liguurid|liguure]] alates [[Marseilles|Massiliast]] kuni tänapäeva [[Liguuria]]ni. Nad olid ebamäärase päritoluga; nad võisid olla põlise neoliitikumi rahva järeltulijad. [[Strabon]] väitis selgelt, et nad '''ei''' olnud keldi päritolu ja gallidest erinevast rassist. Neil ei olnud oma kirja, kuid nende keel säilis Provence'i kohanimedes, mis lõppesid järelliidetega -''asc'', -''osc'', -''inc'', -''ates'' ja ''auni''. Antiikgeograaf [[Poseidonios]] kirjutas nendest: "Nende maa on metsik ja kuiv. Pinnas on nii kivine, et ei saaistutada midagi ilma kive puutumata. Mehed kompenseerivad teravilja vähesust jahipidamisega... Nad ronivad mägedes nagu kitsed". Nad olid ka sõjakad – tungisid Itaaliasse ja jõudsid 4. sajandil eKr kuni Roomani ning hiljem aitasid [[Hannibal]]il läbi pääseda, tema teel rünnata Roomat (218 eKr). Liguuride jäljed on säilinud tänapäevani Ida-Provence'is leitud [[dolmen]]ites ja teistes megaliitehitistes, lihtsates kivist varjualustes ("Bories"), mida leidub [[Luberon]]
8. ja 5. sajandi vahel eKr hakkasid tõenäoliselt Kesk-Euroopast saabunud keldi hõimud samuti Provence'i tulema. Neil olid rauast relvad, mis võimaldasid neil kergesti alistada kohalikud hõimud, kes olid veel relvastatud pronksist relvadega. Üks hõim, [[segobriigid]], asusid tänapäeva Marseille lähistele. [[Caturiigid]], [[tricastiinid]] ja [[cavaarid]] asusid [[Durance]]'i jõest lääne poole.
32. rida ⟶ 30. rida:
=== Kreeklased Provence'is ===
[[Pilt:Marseille Ancient Harbor.JPG|
▲[[Pilt:Marseille Ancient Harbor.JPG|thumb|[[Marseille|Massalia]] antiiksadama jäänused Marseille vanasadama lähistel.]]
Kaupmehed Rhodose saarelt külastasid Provence'i rannikut 7. sajandil eKr. Rhodose keraamikat sellest sajandist on leitud [[Marseille]]'st, [[Martigues]]'i ja Istres'i lähistelt ning Mont Garou'st ja Evenos'ist [[Toulon]]'i lähistel. Kaupmehed Rhodoselt andsid oma nimed antiiklinnale Rhodanousia'le (nüüd [[Trinquetaille]], Arles'ist üle Rhône'i jõe) ning peamisele Provence'i jõele, Rhodanosele, tänapäeval Rhône.
46. rida ⟶ 42. rida:
=== Rooma Provence (2. sajand eKr – 5. sajand pKr) ===
[[Pilt:Pont du gard.jpg|pisi|[[Pont du Gard]], 1. sajand eKr]]
[[Pilt:
[[Pilt:
2. sajandil eKr pöördus Massalia rahvas Rooma poole abipalvega liguuride vastu. Rooma leegionid sisenesid Provence'i kolmel korral; aastal 181 eKr surusid roomlased maha liguuride ülestõusu Genova lähistel; aastal 154 eKr alistas Rooma konsul Optimus [[oxybiid]] ja [[decietid]], kes ründasid Antibes't; ja aastal 125 eKr surusid roomlased maha keldi hõimude liidu ülestõusu. Pärast seda lahingut otsustasid roomlased rajada Provence'is püsiasustuse. Aastal 122 eKr ehitasid roomlased keldi linna Entremont'i kõrvale uue linna, Aquae Sextiae, hilisem [[Aix-en-Provence]]. Aastal 118 eKr asutasid nad [[Narbonne]]'i.
62. rida ⟶ 56. rida:
=== Kristluse saabumine Provence'i (3.–6. sajand) ===
On palju legende varajastest kristlastest Provence'is, kuid neile on raske kinnitust leida. On dokumenteeritud, et Provence'i Rooma linnades oli kirikuid ja piiskoppe organiseeritud juba 3. ja 4. sajandil; [[Arles]]'is aastal 254, [[Marseille]]'s aastal 314, [[Orange (Vaucluse)|Orange]]'is, [[Vaison-la-Romaine|Vaison]]'is ja [[Apt (Vaucluse)|Apt]]'is aastal 314, [[Cavaillon]]'is, [[Digne-les-Bains|Digne]]'is, [[Embrun (Hautes-Alpes)|Embrun]]'is, [[Gap (Hautes-Alpes)|Gap]]'is ja [[Fréjus]]<nowiki/>is 4. sajandi lõpus, [[Aix-en-Provence]]'is aastal 408, [[Carpentras]]'is, [[Avignon]]'is, [[Riez]]'is, [[Cimiez]]'is (tänapäeval [[Nice]]'i osad) ja [[Vence]]'is aastal 439, [[Antibes]]'is aastal 442, [[Toulon]]'is aastal 451, [[Senez]]<nowiki/>is aastal 406, [[Saint-Paul-Trois-Châteaux]]'s aastal 517 ja [[Glandèves'i piiskopkond|Glandèves]]'is aastal 541. Vanim kristlik struktuur, mis veel Provence'is töötab, on Fréjus'i katedraali baptisteerium 5. sajandist. Umbes samal ajal 5. sajandil asutati esimesed kaks kloostrit Provence'is, [[Lérins'i klooster]] saarel Cannes'i lähistel ja [[Saint-Victor'i klooster (Marseille)|Saint-Victor'i klooster]] Marseille's.
=== Germaanlaste sissetungid, Merovingid ja Karolingid (5.–9. sajand) ===
[[Pilt:King Boson of Provence.JPG|
▲[[Pilt:King Boson of Provence.JPG|thumb|[[Boso (Provence)|Kuningas Boso]] ja Püha Stefan (fresko fragment [[Charlieu klooster|Charlieu kloostris]])]]
5. sajandi teise poole alguses, kui Rooma võim hääbus, sisenesid Provence'i järjestikused germaani hõimude lained, algul [[läänegoodid]] (480), siis [[idagoodid]], siis [[burgundid]], lõpuks [[frangid]] 6. sajandil. [[Araablased|Araablastest]] sissetungijad ja [[Berberid|berberi]] piraadid tulid Põhja-Aafrikast Provence'i rannikule 7. sajandi algul.
74. rida ⟶ 65. rida:
=== Provence'i krahvid (9.–13. sajand) ===
[[Pilt:Ramon Berenguer III.jpg|pisi|Katalaanist Provence'i krahv [[Ramon Berenguer III, Barcelona krahv|Raimond-Bérenger I]] Fos'i lossis, [[Marià Fortuny]] maal]]
[[Pilt:
[[Pilt:Blason province fr Provence.svg|
▲[[Pilt:Blason province fr Provence.svg|right|thumb|150px|[[Valois-Anjou]] dünastiast Provence'i krahvide vapp, kes valitsesid Provence'i aastast 1246 kuni selle saamiseni Prantsusmaa osaks aastal 1486]]
Kolm erinevat krahvidünastiat valitses Provence'i keskajal ja Provence muutus auhinnaks keerukas rivaliteedis [[Katalaanid|katalaani]] [[Barcelona]] valitsejate, [[Burgundia kuningriik#Burgundia kuningate loend|Burgundia kuningate]], [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] valitsejate ja Prantsusmaa [[Valois-Anjou|Anjou]] kuningate vahel.
87. rida ⟶ 76. rida:
Aastal 1112 abiellus viimane Boso järeltulija [[Douce de Gévaudan]] katalaani Barcelona krahvi [[Ramon Berenguer III, Barcelona krahv|Ramon Berenguer III-ga]], kes seetõttu sai Provence'i krahviks nimega Raymond Berenguer I. Ta valitses Provence'i aastatel 1112–1131 ja tema järeltulijad '''Katalaani dünastiast''' valitsesid Provence'i aastani 1246. Aastal 1125 Provence jagati; Provence'i osa [[Durance]]'i jõest põhjas ja läänes läks [[Toulouse'i krahv]]ile, samas maad Durance'i ja Vahemere vahel ning Rhône'i jõest Alpideni kuulusid Provence'i krahvidele. Provence'i pealinn liikus Arles'ist Aix-en-Provence'i ja hiljem [[Brignoles]]'i.
[[Pilt:Arles kirche st trophime fassade.jpg|
Katalaani dünastia ajal 12. sajandil ehitati Provence'is tähtsaid [[katedraal]]e ja [[klooster|kloostreid]] uues harmoonilises romaani stiilis, mis ühendas Rhône'i oru [[gallia-rooma]] stiili Alpide [[lombardia]] stiiliga. [[Aix katedraal]] ehitati vana Rooma foorumi kohale ning ehitati 13. ja 14. sajandil [[gooti stiil]]is ümber. [[Saint-Trophime'i katedraal Arles'is]] oli [[romaani stiil]]is maamärk, mis ehitati 12. ja 15. sajandi vahel. Tohutu kindlus-klooster, [[Montmajour'i klooster]], ehitati saarele just Arles'ist põhja poole ja muutus suureks sihtkohaks keskaegsetele palveränduritele.
96. rida ⟶ 85. rida:
=== Avignoni paavstid (14. sajand) ===
[[Pilt:Façade du Palais des Papes.jpg|
{{vaata|Avignoni vangipõlv}}
▲[[Pilt:Façade du Palais des Papes.jpg|thumb|left|[[Paavstide palee (Avignon)|Paavstide palee]] fassaad.]]
Aastal 1309 viis paavst [[Clemens V]], kes pärines Bordeaux'st, [[paavst]]i residentsi Avignoni. Aastatel 1309–1377, enne [[Lääne skisma|skisma]]t Rooma ja Avignoni kirikute vahel, resideerus Avignon'is 7 paavsti. Skisma viis rivaalpaavstide valimiseni mõlamas kohas. Pärast seda resideerus Avignon'is aastani 1423 kolm [[vastupaavst]]i, kuni paavst lõplikult Rooma tagasi läks. Aastatel 1334–1363 ehitas paavst [[Benedictus XII]] vana paavstipalee Avignon'is ja paavst [[Clemens VI]] ehitas uue paavstipalee; üheskoos oli [[Paavstide palee (Avignon)|Paavstide palee]] suurim gooti palee Euroopas.
108. rida ⟶ 94. rida:
=== Hea kuningas René, Provence'i viimane valitseja ===
[[Pilt:Nicolas Froment 004.jpg|
▲[[Pilt:Nicolas Froment 004.jpg|thumb|upright|''Põleva põõsa'' [[triptühhon]]i detail [[Nicolas Froment]]'i järgi, mis kujutab [[René (Anjou)|René]]d ja tema naist [[Jeanne de Laval (1433-1498)|Jeanne de Laval]]i.]]
▲[[Pilt:Tarascon Le Chateau.jpg|thumb|René loss [[Tarascon]]is (15. sajand)]]
15. sajand nägi rida sõdu [[Aragóni kroon|Aragóni]] kuningate ja Provence'i krahvide vahel. Aastal 1423 vallutas Aragóni Alfonso armee Marseille ja aastal 1443 vallutasid nad Napoli ja sundisid selle valitseja, kuningas [[René (Anjou)|René]], põgenema. Viimane asus lõpuks ühte oma allesjäänud valdusesse, Provence'i.
119. rida ⟶ 103. rida:
=== Aastatel 1486–1789 ===
Varsti pärast seda, kui Provence sai Prantsusmaa osaks, kaasati see [[Hugenotisõjad|Hugenotisõdadesse]], mis pühkisid üle maa 16. sajandil. Aastatel 1493–1501 aeti paljud juudid nende kodudest välja ja nad otsisid varjupaika Avignoni piirkonnas, mis oli veel paavsti otsese kontrolli all. Aastal 1545 käskis Aix parlament hävitada Lourmarini, Mérindoli, Cabriéresi külad Luberonis, kuna nende asukad olid Itaalia Piemonte juurtega [[valdeslased]] ja neid ei peetud piisavalt õigeteks katoliiklasteks. Enamus Provence'ist jäi rangelt katoliiklikuks. Erandiks oli vaid üks protestantide enklaav, [[Orange vürstkond]], mida valitses vürst Willem Madalmaade [[Oranje-Nassau]] dünastiast, ning mis loodi aastal 1544 ja ei olnud Prantsusmaa osa aastani 1673. [[Katoliiklik Liiga (Prantsusmaa)|Katoliikliku Liiga]] armee piiras protestantide linna Mėnerbes'i [[Vaucluse]]'is aastatel 1573–1578. Sõjad ei lõppenud enne 16. sajandi lõppu, koos võimu kindlustamisega Provence'is [[Bourbonid]]e kuningate poolt.
[[Pilt:Vernet-toulon-1.jpg|
Poolsõltumatu Provence'i parlament Aix's ja mõned Provence'i linnad, eriti Marseille, jätkasid mässu Bourbonide kuninga võimu vastu. Pärast ülestõuse aastatel 1630–31 ja 1648–1652 ehitas noor kuningas [[Louis XIV]] sadama sissepääsu juurde kaks suurt kindlust linna rahutu elanikkonna kontrollimiseks.
130. rida ⟶ 113. rida:
17. sajandi alguses elas Provence'is umbes 450 000 inimest. See oli ülekaalukalt maapiirkond, mis pühendunud nisu, viinamarjade ja oliivide kasvatamisele, koos väikeste parkimis-, keraamika-, lõhna- ning laeva- ja paadiehitus tööstustega. 17. sajandi keskpaigast alates tehtud [[Provence'i tepingud|Provence'i tepinguid]] eksporditi edukalt Inglismaale, Hispaaniasse, Itaaliasse, Saksamaale ja [[Hollandi provints|Holland]]isse. Piki rannikut ning Rhône'i jõge pidi üles ja alla toimus märkimisväärne kaubavahetus. Linnad Marseille, [[Toulon]], Avignon ja Aix-en-Provence nägid puiesteede ja rikkalikult dekoreeritud eramute ehitamist.
[[Pilt:Vernet-marseille-1754.jpg|
18. sajandi alguses tabas Provence'i Louis XIV valitsemise lõpu majanduslangus. Katk tabas piirkonda aastatel 1720–1722, alates Marseille'st, tappes umbes 40 000 inimest. Siiski hakkasid sajandi lõpuks paljud käsitööliste tööstused õitsema; [[lõhnaõli]] tehti [[Grasse]]'is, oliiviõli Aix's ja [[Alpilles]]'i mägedes, tekstiili Orange'is, Avignon'is ja Tarascon'is ning [[fajanss]]keraamikat Marseille's, Apt'is, [[Aubagne]]'is ja [[Moustiers-Sainte-Marie]]'s. Palju sisserändajaid saabus Liguuriast ja Piemontest Itaalias. 18. sajandi lõpuks elas Marseille's 120 000 inimest, tehes sellest suuruselt kolmanda linna Prantsusmaal.
138. rida ⟶ 121. rida:
Kuigi enamus Provence'ist, väljaarvatud Marseille, Aix ja Avignon, oli maapiirkond, konservatiivne ja suuresti rojalistlik, andis see mõned meeldejäävad tegelased [[Prantsuse revolutsioon]]is; [[Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau]] Aix'st, mõõdukas revolutsionäär, pooldas Prantsusmaal [[Konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilist monarhiat]] nagu Inglismaal; [[Markii de Sade]] Lacoste'ist Luberon'is, kes oli Rahvusassamblee saadik vasakult servalt; [[Charles Jean Marie Barbaroux]] Marseille'st, kes saatis vabatahtlike pataljoni Pariisi võitlema [[Prantsuse Revolutsiooniarmee]] ridades; ning ''abbé'' [[Emmanuel-Joseph Sieyès]] (1748–1836), esseist ja poliitiline liider, kes oli üks peamisi Prantsuse revolutsiooni, [[Konsulaat (Prantsusmaa)|Konsulaadi]] ja Esimese Prantsuse keisririigi teoreetikuid ja kes aastal 1799 oli 18. brumääri riigipöörde algataja, mis tõi võimule [[Napoleon I|Napoleoni]].
[[Pilt:Marche des Marseillois.jpg|pisi|left|
Provence andis ka perioodi kõige meeldejäävama laulu, [[marseljees]]i. Kuigi laulu kirjutas algselt aastal 1792 [[Strasbourg]]<nowiki/>i kodanik [[Claude-Joseph Rouget de Lisle]] ja see oli algselt Reini revolutsioonilise armee sõjalaul, sai see kuulsaks, kui seda laulsid Pariisi tänavatel Marseille' vabatahtlikud, kes olid kuulnud, kuidas Marseille's laulis seda noor vabatahtlik [[Montpellier]]'st, François Mireur. See muutus kõige populaarsemaks revolutsioonilauluks ja aastal 1879 sai Prantsusmaa riigihümniks.
149. rida ⟶ 132. rida:
=== Napoleon I ajal ===
Napoleon taastas Provence'is vana režiimi perekondade vara ja võimu. Briti laevastik admiral [[Horatio Nelson]]i juhtimisel blokeeris Touloni ja peaaegu kogu merekaubandus peatus, põhjustades viletsust ja vaesust. Kui Napoleon alistati, tähistati Provence'is tema langemist. Kui ta 1. märtsil 1815 [[Elba]]lt põgenes ja [[Golfe-Juan]]is randus, hoidus ta Provence'i linnadest, mis olid tema suhtes vaenulikud.
=== 19. sajand ===
▲[[Pilt:Marseille port c1825.jpg|thumb|[[Marseille]] aastal 1825]]
Provence nautis 19. sajandil heaolu; Marseille ja Touloni sadamad ühendasid Provence'i laieneva [[Prantsuse koloniaalimpeerium|Prantsuse impeeriumiga]] Põhja-Aafrikas ja Oriendis, eriti pärast [[Suessi kanal]]i avamist aastal 1869.
167. rida ⟶ 147. rida:
=== 20. sajand ===
Maailmasõdade vahel oli Provence kibedalt jagatud konservatiivseteks maapiirkondadeks ja radikaalseteks suurteks linnadeks. Marseille's olid laialdased streigid aastal 1919 ja Toulonis olid rahutused aastal 1935.
174. rida ⟶ 153. rida:
Novembris 1942, pärast Liitlaste randumist Põhja-Aafrikas ([[operatsioon "Tõrvik"]]), okupeerisid sakslased kogu Provence'i ([[operatsioon "Attila"]]) ja suundusid siis Touloni ([[operatsioon "Anton"]]). Prantsuse merevägi Toulonis saboteeris oma laevad, et need ei langeks sakslaste kätte.
[[Pilt:Seconde-guerre-mondiale-dragoon-cavalaire-15aout1944.jpg|
Sakslased hakkasid süstemaatiliselt kokku ajama Prantsuse juute ja põgenikke Nice'ist ja Marseille'st. Mitmed tuhanded viidi koonduslaagritesse, ja vähesed elasid selle üle. Suur ala ümber Marseille sadama tühjendati elanikest ja mineeriti, et see ei oleks vastupanu baasiks. Sellest hoolimata muutus vastupanu tugevamaks; saksameelse miilitsa juht Marseille's mõrvati aprillis 1943.
187. rida ⟶ 166. rida:
== Ulatus ja geograafia ==
[[Pilt:Map Gallia Tribes Towns.png|pisi|Rooma provints [[Gallia Narbonensis]] umbes aastal 58 eKr]]
[[Pilt:
Algset Rooma provintsi kutsuti Gallia Transalpina, siis [[Gallia Narbonensis]], või lihtsalt ''Provincia Nostra'' ("meie provints") või ''Provincia''. See ulatus [[Alpid]]est [[Püreneed]]eni ja põhjas [[Vaucluse]]'ini, pealinnaks oli Narbo Martius (nüüd [[Narbonne]]).
196. rida ⟶ 173. rida:
=== Jõed ===
Rhône'i jõgi Provence'i läänepiiril on üks suuremaid jõgesid Prantsusmaal ja oli sajandeid kaubanduse ja sidepidamise kiirtee Prantsusmaa sisemaa ja Vahemere vahel. See saab alguse [[Rhône'i liustik]]ult [[Valais' kanton|Valais]]'s, Šveitsis, [[Sankt Gotthardi mäemassiiv]]il, kõrgusel 1753 m. See ühineb [[Saône]]'i jõega Lyoni juures. Piki Rhône'i orgu ühinevad sellega paremalt [[Sevennid]]est algavad jõed [[Eyrieux]], Ardèche, [[Cèze]] ja [[Gardon]] ning vasakult Alpidest algavad jõed [[Isère]], Drôme, [[Ouvèze]] ja Durance.
[[Pilt:
[[Pilt:France Avignon Total 1.jpg|pisi|left|[[Rhône]] Avignoni juures]]
Arles'i juures jaguneb Rhône kaheks, moodustades [[Camargue]] delta, mille mõlemad harud voolavad Vahemerre. Ühte haru kutsutakse "Grand Rhône", teist "Petit Rhône".
Rhône'i lisajõgi Durance saab alguse Alpidest [[Briançon]]i lähistel. See voolab edelasse läbi [[Embrun (Hautes-Alpes)|Embrun]]i, [[Sisteron]]i, [[Manosque]]'i, [[Cavaillon]]i ja [[Avignon]]i, kus see ühineb Rhône'iga.
212. rida ⟶ 186. rida:
=== Camargue ===
▲[[Pilt:Camargueflamingos.jpg|thumb|[[Flamingo]]d [[Camargue]]'s.]]
Pindalaga üle 930 km² on [[Camargue]] Lääne-Euroopa suurim jõedelta (tegelikult saar, kuna on täielikult veega ümbritsetud). See on suur tasandik, mis koosneb suurtest soolase veega laguunidest (''étang''), mida merest eraldavad liivaseljandikud ja mida ümbritsevad [[Harilik pilliroog|pillirooga]] kaetud [[padur]]ad, mida omakorda ümbritsevad suured haritud alad.
220. rida ⟶ 192. rida:
=== Mäed ===
[[Pilt:Vallon de Mollières 2004 07.jpg|
▲[[Pilt:Vallon de Mollières 2004 07.jpg|thumb|left|Vallon de Mollières, [[Mercantouri rahvuspark]].]]
Kuna [[Mereäärsed Alpid]] piki piiri Itaaliaga on osa Provence'ist, on seal kõrgeimad tipud piirkonnas ([[Cime de l'Argentera]] kõrgusega 3297 m). Need moodustavad piiri Prantsuse [[Alpes-Maritimes]]'i departemangu ja Itaalia [[Cuneo provints]]i vahel. [[Mercantouri rahvuspark]] paikneb Mereäärsetes Alpides.
[[Pilt:Mont ventoux from mirabel.jpg|
Väljaspool Mereäärseid Alpe on [[Mont Ventoux]] (oksitaani: Ventor klassikalise normi järgi või Ventour Mistrali normi järgi) (1909 m) kõrgeim tipp Provence'is. See paikneb Vaucluse'is, umbes 20 km Carpentras'ist kirdes. Põhjas külgneb mägi Drôme departemanguga. Selle hüüdnimed on "Provence'i hiiglane" või "Kiilaspäine mägi". Kuigi see on geoloogiliselt [[Alpid]]e osa, peetakse seda sageli sellest eraldi asuvaks, kuna läheduses puuduvad sarnase kõrgusega mäed. See seisab üksi [[Luberon]]i ahelikust läänes ja oma eelmäestikust [[Dentelles de Montmirail]]ist vahetult idas. Mäe tipp on paljas lubjakivi ilma taimestiku või puudeta. Valge lubjakivi mäe paljal tipul jätab kaugelt mulje, et see on aastaringselt lumega kaetud (lumikate kestab tegelikult detsembrist aprillini).
[[Pilt:Alpilles landscape.jpg|
[[Alpilles]] on väikeste mägede ahelik, mis paikneb umbes 20 km Avignonist lõunas. Kuigi see ei ole tegelikult kõrge – vaid 387 m oma kõrgeimas punktis – paistab Alpilles silma, kuna tõuseb järsult [[Rhône]]'i oru tasandilt. Ahelik on umbes 25 km pikk ja 8–10 km lai, kulgedes ida–läänesuunalisena Rhône'i ja Durance'i jõgede vahel. Alpilles'i maastik on üks kuivemaid [[lubjakivi]] tippe, mis eraldatud kuivade orgudega.
[[Pilt:Paul Cézanne 107.jpg|
[[Montagne Sainte-Victoire]] on tõenäoliselt kõige paremini tuntud mägi Provence'is tänu maalikunstnik Paul Cézanne'ile, kes nägi seda oma kodust ja maalis seda sageli. See on [[lubjakivi]] mäeahelik, mis ulatub üle 18 km [[Bouches-du-Rhône]]'i ja [[Var'i departemang]]u vahel. Selle kõrgeim punkt on ''Pic des mouches'' (1011 m).
244. rida ⟶ 211. rida:
[[Saint-Tropez]]'i poolsaar on Maures'i massiivi osa üheskoos Giens'i poolsaare ning [[Îles d'Hyères|Hyères]]'i, [[Porquerolles]]'i, Port-Crosi ja [[île du Levant|Levant]]'i avameresaartega. Sicié neem Toulonist läänes, samuti [[Tanneron]]i massiiv, kuuluvad geoloogiliselt Maures'i massiivi.
=== Calanque'id ===
524. rida ⟶ 489. rida:
* [http://www.aixenprovencetourism.com/uk/aix-provence.htm Provence'i piirkonnad] Aix-en-Provence'i turismikeskus
[[Kategooria:Provence]]
| |||