Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 19 baiti ,  4 aasta eest
[[1611]]. aastal randusid esimesed [[hollandlased|hollandi]] meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu, kuna Austraalia läänerannik on kaetud peamiselt suurte kõrbetega ja põhjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu.
 
Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli [[William Dampier]], kuid [[James Cook]]i uurimisretked lõunarannikule [[1770]]. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid erivärviliste õitega põõsad ning suured [[kummipuu]]d ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi [[nektar]]ist toituvaid [[papagoi]]sid. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi [[Botany Bay]]ks. Varsti pärast seda, [[1788]]. aastal, saabusidsaabus Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva [[Sydney]] kohal rajati esimesed asulad.
 
[[1811]]. aastal trükiti [[Pariis]]is esimest kordaesimene täielik Austraalia [[Kaart (kartograafia)|kaart]], mille oli koostanud [[Louis Claude de Saulces de Freycinet|Louis de Freycinet]] (1779–1842), prantsuse meremees ja maadeavastaja.<ref name="kaart">[http://www.ilab.org/eng/documentation/239-the_french_connection.html Association: The Australian and New Zealand Association of Antiquarian Booksellers – Bookseller: Brighton Antique Prints and Maps, The French Connection]</ref>
 
Britid olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest [[Põhja-Ameerika]] [[koloonia]]te kaotamise tõttu. Umbes 20% kolonistidest olid naised ja üks kolmandik [[iirlased]]. Peaaegu keegi asumisele saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada. Uue ühiskonda loomine sellise inimrühma alusel oli keeruline. [[1852]]. aastal lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, kuid selleks ajaks oli neid seal juba 150 000.
 
Arenguhüpe Austraalia ajaloos kaasnes kulla avastamisega [[Bay Hurst]]is 1851. aastal. Paljud kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. Ajavahemikul [[1829]]–[[1859]] sai 4neli kolooniat [[Austraalia osariigid|Austraalia osariikideks]]. See tõi kaasa kiire [[Lambakasvatus|lamba]]- ja [[karjakasvatu]]se kasvu ning kaevandustööstuse ja transpordi arengu.
 
Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli [[Earl Grey]] juba [[1847]]. aastal. [[Briti parlament]] tunnustas Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus [[1. jaanuar]]il [[1901]]. Kuna [[Sydney]] ega [[Melbourne]] polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati [[1911]]. aastal Austraaliasse [[Canberra]], mis on tänapäevani Austraalia pealinn.
 
==Poliitika==
Anonüümne kasutaja