Ava peamenüü

Muudatused

P
perenimi > perekonnanimi
Keskajal elasid Habarovski kandis [[tšurtšenid|tšurtšenitega]] seotud hõimud, hiljem [[nanai]]d. [[15. sajand]]il jõudsid sellesse piirkonda [[hiinlased]], kes siiski sinna püsivat asulat ei loonud, hiljem [[venelased]]. [[Venemaa]] ja [[Hiina]] vahel tekkisid piiritülid küsimuses, kummal on õigus piirkonnas elavatelt põlisrahvastelt [[andam]]it koguda.
 
Habarovski rajamisele eelnesid rasked Vene-Hiina läbirääkimised Aigunis, tänapäeva [[Heihe]]s. Vene poolt juhtis läbirääkimisi [[Ida-Siber]]i [[kindralkuberner]] [[Nikolai Muravjov-Amurski|Nikolai Muravjov]], Hiina poolt Amuuri ülemjuhataja [[Yishan]]. [[16. mai]]l [[1858]] (vana kalendri järgi 28. mail) kirjutati alla [[Aiguni leping]], mille järgi läks kogu Amuuri vasak kallas Venemaale, parem kallas kuni Ussuuri jõe suudmeni Hiinale, aga Ussuuri jõe suudmest [[Vaikne ookean|ookeanini]] jäi kahe riigi ühisvaldusse kuni piiri täpse määratlemiseni. Selle leppe sõlmimise eest anti Muravjovile uus perenimiperekonnanimi Muravjov-Amurski.
 
Pärast leppe sõlmimist saadeti Muravjovi käsul Amuuri kaldale asula rajamiseks kohale 13. Siberi regulaarväepataljon, mille ülem oli [[kapten]] [[Jakov Djatšenko]]. Käsus anti Djatšenkole üle Amuuri regulaarvägede 2. rühma juhatamine. Amuuri regulaarvägedele allusid Venemaa asulad Ussuuri jõe ääres [[Primorje oblast]]i [[sõjakuberner]]i [[kontradmiral]] [[Pjotr Kazakevitš]]i ülemjuhatuse all. Samas käskis Muravjov Djatšenkol ja Amuuri kasakate jalaväepataljoni ülemal [[jessauul]] Pompei Puzinol hoolitseda ümberasujate [[tervis]]e eest. [[12. juuli]]l andis Muravjov 13. regulaarväepataljoni täielikult Primorje oblasti kindralkuberneri käsutusse. Kuid ühtlasi jäi Djatšenko Amuuril kõrgeimaks võimuks, sest just temale andis Muravjov [[6. oktoober|6. oktoobril]] 1858 Amuuri kasakaväe Ussuuri pataljoni ümberasujate ülemjuhatuse.