|
[[Pilt:20110322 193829 Bacteria SMB UTI.jpg|pisi|Grampositiivsed bakterid, värvunud violetseks. [[Batsillid]] (pulkbakterid) ja kokid (sfäärilised). Mõned gramnegatiivsed on ka olemas, värvitud punaseks.]]
'''Grampositiivsed bakterid''' (tähistatakse G(+) või GP) on [[bakterid]], mis erinevalt [[gramnegatiivsed bakterid|gramnegatiivsetes bakteritest]] hoiavad Grami meetodiga uurides aluselist värvust (kristallvioletti) pärast [[etanool]]iga loputamist. Grami meetodil lisatakse pealepärast kristallvioleti kasutamist kontrastvärvus (tavaliselt safraniin), mistõttu kõik grampositiivsed bakterid värvuvad violetseks või tumesiniseks. Nad on võimelised säilitama kristallvioletti tänu paksu peptidoglükaankihi olemasolule rakuümbrises. Erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest ei ole grampositiivsetel bakteritel rakuümbrises [[välismembraan]]i. Esineb [[tsütoplasma membraan]], aga [[rakukest]]a moodustab paks peptidoglükaankiht ning nendevahelist ruumi nimetatakse periplasmaks.
==Omadused==
[[Riik]] ''[[Monera]]'' oli jagatud neljaks [[hõimkond|hõimkonnaks]] Grami meetodi järgi: ''Firmacutes'' (''Firmicutes''), ''Gracilicutes'', ''Mollicutes'' ning ''Mendocutes''. <ref name="Firmacutes, Gracilicutes, Mollicutes, Mendocutes">Gibbons, N. E.; Murray, R. G. E. (1978). "Proposals Concerning the Higher Taxa of Bacteria". ''International Journal of Systematic Bacteriology'' '''28''' (1): 1–6. doi:[http://ijs.sgmjournals.org/content/28/1/1 10.1099/00207713-28-1-1].</ref>
Carl Woese (Mikrobioloogiamikrobioloogia Teaduskondteaduskond, Illinois Ülikool) töökaaslastega tegeles 16S ribosomaalse RNA-ga seotud fülogeneetiliste uuringutega. Alates 1987 hakkas Carl Woese kahtlema grampositiivsete bakterite monofüleetiliste rühmade õigsuses. <ref name="Woese, C. R. (1987). ">Woese, C. R. (1987). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC373105/ "Bacterial evolution"], ''Microbiological reviews'' '''51''' (2): 221–271. [[PMC]] [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC373105/ 373105]. [[PMID]] [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16834776 16834776].</ref> Uuringud andsid positiivse tulemuse, mis on kasuks nende organismide järgnevatele terapeutilistele ning üldistele uuringutele. Kasutades 16S rRNA molekulaarseid meetodeid, leidis Woese kaksteist12 bakterihõimkonda, millest kaks olid grampositiivsed: kõrgesuure GC (guaniin-tsütosiin) sisaldusega grampositiivsed (''Actinobacteria'') ningja madalaväikse GC sisaldusega grampositiivsed bakterid (''Firmicutes''). Hõimkonda ''Actinobacteria'' kuuluvad perekonnad, nagu ''Corynebacterium'', ''Mycobacterium'', ''Nocardia'' ja ''Streptomyces''.
[[Hõimkond]] ''Firmicutes'' sisaldab 45%–6045–60% ulatuses aluspaari GC, mis ei ole päris madal, kuid madalam kui [[hõimkond|hõimkonnal]] ''Actinobacteria''. Hõimkonda ''Firmicutes'' kuuluvad perekonnad, nagu ''Staphylococcus'', ''Streptococcus'', ''Enterococcus'', ''Bacillus'', ''Clostridium'' ja ''Listeria''. Need perekonnad sisaldavad põhilisi haigusi tekitavaid liike.
Hõimkonda ''Firmicutes'' oli üle viidud ''[[mükoplasma|Mycoplasma]]'', kuna see on bakterisarnane organism. Mükoplasmal ei ole rakukesta. Vaatamata sellele, et mükoplasma ei saa olla värvitud, tuleneb see organism hõimkonnast ''Firmicutes'' .
Vaatamata laialt levitud arvamusele ning praktilistele teadmistele molekulaarses fülogeenias, peavad mõned inimesed senini ''Monera'' riiki [[klaad|monofüleetiliseks klaadiks]]. Nende inimeste hulka kuulub ka Cavalier-Smith. <ref name=" Cavalier-Smith T (2006)."> Cavalier-Smith T (2006).[http://www.biology-direct.com/content/1/1/19 "Rooting the tree of life by transition analyses"]. Biol. Direct '''1''': 19. [[doi]]: [http://www.biology-direct.com/content/1/1/19 10.1186/1745-6150-1-19]. [[PMC]] [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1586193/ 1586193]. [[PMID]] [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16834776 16834776].</ref>
==Patogeensus==
Grampositiivsed bakterid on kõige levinumaks inimese haiguse tekimisetekkimise põhjuseks. Praegu on teada 6 GP bakterite perekonda, mis mõjutavad inimese terviseletervist. Kaks nendest , ''Streptococcus'' ja ''Staphylococcus'' , on kokid. Ülejäänud bakterid on [[batsillid]] (kepikesekujulised bakterid). Nad jagatakse kaheks rühmaks [[spoor]]i moodustumise võimaluse järgi. Näidiseks võib esitada ''Corynebacterium'' ja ''Listeria'' (mittesporuleeruvad liigid) ning ''Bacillus'' ja ''Clostridium'' (liigid, mis moodustavad spoore). <ref name="Gladwin, Mark; Bill Trattler (2007).">Gladwin, Mark; Bill Trattler (2007). ''Clinical Microbiology made ridiculously simple.'' Miami, FL: MedMaster, Inc. pp. 4–5. [[ISBN]] [[978-0-940780-81-1]].</ref> Peale selle jagatakse sporuleeruvad bakterid jagatakse veel fakultatiivseteks ja obligatoorseteks anaeroobideks. Esimesse rühma kuulub ''Bacillus'' perekond ningja teise ''Clostridium''.
==Viited==
|
