Suhtekorraldus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Suhtekorraldus''' on inimese, [[organisatsioon]]i, [[asutus]]e või [[ettevõte|ettevõtte]] suhete korraldus [[meedia]] ja [[avalikkus]]ega eesmärgiga mõjutada selle [[maine]]t ja [[kajastus]]t. Suhtekorralduse sünonüümid on '''üldsussuhted''' ja '''avalikkussuhted''' või '''avalikudavalike suhete suhtedkorraldus''', mis on tõlgetoortõlge ingliskeelsest terminist ''public relations'' (lühendina ''PR'').

Suhtekorraldus on laiaulatusliklai mõiste, mistõttu on selle ühese defineerimisega raskusi. Järgnevalt on esitatud mitmeid [[definitsioon]]e, milles on välja toodud suhtekorraldusele iseloomulikud jooned.

* 1949. aastal defineeris [[Avalike Suhete InstituutSuhtekorraldusinstituut]] (''The Institute of Public Relations'') suhtekorraldust kui planeeritud ja toetatud pingutusi hea tahte ja vastastikkuse mõistmise loomiseks ning säilitamiseks [[organisatsioon]]i ja avalikkuse vahel.

* Lihtsustatud kujul defineeris Avalike Suhete InstituutSuhtekorraldusinstituut 1994. aastal suhtekorraldust järgmiselt: suhtekorraldus on [[reputatsioon]], mis on kujunenud selle põhjal, mida sa teed, mida sa ütled ja mida teised ütlevad sinu kohta – teisisõnu, suhtekorraldus on [[distsipliin]], mis aitab kujundada reputatsiooni eesmärgiga olla aktsepteeritud, nii saada kui anda tuge ning mõjutada arvamust ja käitumist.

* Rahvusvaheline [[Avalike Suhete Assosiatsioon]] defineeris 1987. aastal suhtekorraldust kui kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi pidevat ja plaanipärast [[juhtimine|juhtimist]] eesmärgiga saavutada mõistmine, toetus ja kontakt organisatsiooni või [[institutsioon]]i ning teatavate [[sihtgrupp]]idega, kellega on juba kontakt olemas või kellega soovitakse kontakti saada. Sealjuures väärtustatakse [[avalik arvamus|avalikku arvamust]] ning korrelegeeritakseseatakse sellega võimaluse piires oma tegevusttegevus korrelatsiooni nii, et etteplaneeritudplaneeritud ja laiahaardeliseulatusliku [[infovahetus]]e abil tagada tõhus koostöö ning ühiste huvide elluviimine.

Suhtekorraldus tänapäeva mõistes hakkas arenema 19. saj.sajandi lõpus. [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõjale]] järgnenud aastad tähistavad [[tööstus]]e ja [[ettevõtlus]]e tormilist arengut. 1889. aastal asutas [[Georges Westinghouse]] oma elektrikorporatsioonis esimese suhtekorraldusosakonna.

Suhtekorraldust (''public relations'') kasutati terminina esmakordselt 1897 Yearbook of Railway Literature eessõnas. KaasaegseTänapäevase suhtekorralduse rajajaks peetakse [[Ivy Ledbetter Lee]]'d, kes 1906. a.aastal ilmunud Declaration of Principles sõnastas suhtekorraldaja avaliku vastutuse.

Tänapäevasele tegevusele andis suure tõuke [[Esimene maailmasõda]] ja USA president [[Woodrow Wilson]]i asutatud [[Avaliku Informatsiooni Komitee]] (''Committee on Public Information''). Selle komitee ülesandeks oli mobiliseerida [[avalik arvamus]] sõja ja Wilsoni rahueesmärkide toetuseks maal, mis oli sõja väljakuulutamise hetkeks lõhenenud. 1915. aastal asutasid seitse pankurit esimese avalike suhete organisatsioonisuhtekorraldusorganisatsiooni, [[Finantsreklaami Assotsiatsioon]]i (''Financial Advertisting Association'').

1930. aastatel hakati üha enam rõhutama, et avalikudsuhtekorraldus suhted toimivadtoimib, tuginedes vastutustundelisel tegevusel ja veenval [[propaganda]]l. 1930ndate1930. aastate alguses asusid tööle ka esimesed [[poliitiline kampaania|poliitilise kampaania]] spetsialistid. 1933. aastal asutasid [[Clem Whitaker]] ja [[Leone Baxter]] [[San Francisco]]s esimese poliitilistele kampaaniatele spetsialiseerunud agentuuri. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastad tõid suhtekorralduse peamise töövahendina esiplaanile [[reklaam]]i, mida kirjeldati väljenditega "avalike suhetesuhtekorralduse reklaam" (''public relations advertising''), "ühiskondliku teenindamise reklaam" (''public service advertising'') või "institutsioonidele tehtav reklaam" (''institutional advertising''). 1942. aastal asutati [[Sõjareklaami Nõukogu]] (''War Advertising Council''), mis töötas koos tööstuse ja [[valitsus]]ega. Selle nõukogu eesmärk oli reklaamist võimsa vahendi kujundamine, mille abil panna inimesed sõja jaoks tootma, ratsioneerima nappivaid [[ressurss]]e, ostma sõjavõlakirju ja teenima [[relvajõud]]udes.

Pärast Teist maailmasõda suundus [[sõjatööstus]]ele orienteeritud [[majandus]] teeninduskesksusele, avalike suhetesuhtekorralduse tähtsus tõusissuurenes ning kerkisid esile uued [[kommunikatsioonivahendid]]. Kirjutati suhtekorralduse teemalisisuhtekorralduseteemalisi raamatuid ja artikleid. Loodi [[Rahvusvaheline Avalike Suhete Assotsiatsioon|Rahvusvaheline Suhtekorralduse Assotsiatsioon]] (''International Public Relations Association''). Sel ajajärgul edenes jõudsalt ka suhtekorraldusalane haridus. 1945. aastal hakati välja andma ajakirja "Public Relation Journal", millest hiljem sai kaks aastat hiljem, 4. augustil 1947, loodud [[Ameerika Avalike Suhete Ühing]]u (''The Public Relations Society of America''/PRSA) kuukiri.

[[Eesti]]sse jõudis aktiivsem suhtekorraldus 1990. aastate alguses koos [[turumajandus]]ega, kui firmades alustasid tööd suhtekorraldajad. 1990. aastal kirjutasid Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala diplomitöö suhtekorraldusest Hannes Astok ja Ülo Veldre. Suhtekorralduse kui majandusharu tekkimise algust tähistab aga 1994. aasta, kui avalikult turule tuli turule esimene suhtekorraldusteenuseid pakkuv PR-firma. 1996. asutati [[Eesti Suhtekorraldajate Liit]], mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis suhtekorralduse alal töötavaid inimesi. Samal aastal hakati [[Tartu Ülikool]]is õpetama suhtekorralduse eriala. 1996. alustati Tartu Ülikoolis ka akadeemilise hariduse andmist suhtekorralduse erialal.