Mihhail Lermontov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kirjandus |
P ajakirjalt jutumärgid maha |
||
11. rida:
Lapsepõlves kannatas Mihhail Lermontov viletsa tervise käes – muuhulgas ravis vanaema teda kolmel korral [[Kaukaasia]]s.
Õppis esmalt prantslasest koduõpetaja Gendrot' juhendamisel ja hiljem Moskvas [[ülikool]]i pansionaadis. Astunud ülikooli, kuulas ära ühe kursuse, pettus kõrghariduses ja kolis [[Peterburi]], kus astus sõjakooli. Novembris [[1832]] nimetati ta alamohvitserina teenima kaardiväe husaaripolku. Koos kaaskadeti [[Nikolai Martõnov]]iga andis välja käsikirjalist ajakirja
Ta oli tundlik, raske iseloomuga poiss; mitte eriti kena välimusega, kuid naiste seas populaarne.
34. rida:
“[[Valelik]]” – mägilastele pühendatud sõjavastane luuletus.
Lüürika
“[[Mõtisklus]]” kujutab inimesi tarbetutena, kes liiga palju teevad ja liiga vähe usuvad.
Romantiline võitlev kangelane, tahtevabaduse kehastus. Mõistab ühiskonda hukka. Ise tunneb ennast ühe osana sellest. Otsib rahvalikkust. Luuletusse ilmus inimene rahva hulgast, tavaline, lihtne ja tagasihoidlik inimene, ühiskonna liige. Pakatab jõust ja tahtest, loomu poolest võitleja ega karda surma. Tema sõnad ei lähe tegudest lahku
“[[Laul tsaar Ivan Vassiljevitšist]] ...” on kirjutatud rahvalaulu laadis ja viib meid [[16. sajand]]isse. Kõige täiuslikumalt kehastab rahvuslikkuse idee luuletuses “Kodumaa”, kus Lermontov teeb vahet oma isamaaarmastuse ja ametliku kroonipatrioismi vahel. Loob kurva pildi kodumaast. Deemonlik ja rahvalik Aga kumbki pole halb.
48. rida:
“[[Mtsõri]]” vene vägede poolt vangistatud mägilane. Vastandamine. Vabadusearmastus saab võitu.
Suuremahuline poeem “[[Deemon (Lermontov)|Deemon]]”
== Kirjandus ==
| |||