'''Francisco Asenjo Barbieri''' ([[3. august]] [[1823]] [[Madrid]] -– [[17. veebruar]] [[1894]] [[Madrid]]) oli hispaania helilooja, dirigent ja muusikateadlane.
Ta õppis [[Madridi konservatoorium]]is klaverit [[Pedro Albéniz]]i, klarnetit R. Brocki, laulmist [[Baltasar Saldoni]] ja kompositsiooni [[Ramón Carnicer]]i juures aastal [[1837]]. Töötas ooperilauljanaooperilaulja ja pianistina, oli sõjaväe- teatriorkestris klarnetimängijana, oli rädteatriterändteatrite koormeister; asutas aastal [[1847]] ooperit propageeriva ajakirja "La Espana musical"; oli alates [[1868]] Madridi konservatooriumi harmoonia ja muusika-ajaloomuusikaajaloo professor, rahvusliku zarzuela üks taaselustajaid, milleks 1856 avati spetsiaalne teater, alates 1866 juhatas Madridi kontsertühingut; avaldas 1890 suure kogu vanu (15.–16. – 16.sajandi) hispaania laule.
== LOOMINGLooming ==
77 zarzuelat sh "Au ja parukas" 1850, "Mäng tulega" 1851, "Leib ja sõnnid" 1864, "Krooni briljandid" 1854, "Väike habemeajaja Lavapies´'st" 1874, "Juan de Urbina" 1876, "Los fusileros" 1884. Mõned on Hispaanias populaarsed tänaseni.
