Redaktsioon: 21. oktoober 2013, kell 10:14 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. oktoober 2015, kell 12:07 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 614 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
7. rida: Egiptust ja ka teisi Põhja-Aafrika [[Vahemeri\|Vahemere]]-äärseid riike peetakse mõnikord Lähis-Ida riikideks.<ref name="piiritlus">[http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/me.htm World Atlas], Lähis-Ida kaasaegne käsitlus.</ref> Nimi "Lähis-Ida" on moodustatud saksakeelse nime ''Naher Osten'' (Lähis-Ida) eeskujul. Saksa keeles kasutatakse Lähis-Ida kohta ka nime ''Mittlerer Osten'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mis pigem tähendab maid Iraanist Indiani (kaasa arvatud). Sõnasõnaliselt "Lähis-Idaks" tõlgitav nimi on kasutusel ka [[vene keel\|vene]], [[poola keel\|poola]], [[horvaadi keel\|horvaadi]] ja [[bulgaaria keel]]es. Ingliskeelne kirjandus tähistab seda piirkonda tavaliselt nimega ''Middle East'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mille all mõistetakse enamasti [[islam]]iusulisi maid ümber Vahemere idaosa. Saksa keeleruumis hõlmab laieneb nimi ''Mittlerer Osten'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida') mõiste mõnikord kogu [[Põhja-Aafrika]] ja [[Edela-Aasia]] islamimaailmale, hõlmates ka [[Taga-Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]] ehk [[Turkestan]]i (''Großraum Mittlerer Osten''; inglise keeles ''Greater Middle East''). Niisugusel kujul hõlmab termin kogu üleminekuala ja kõik alad, mille kuulumine Euroopasse, Aasiasse ja ka Aafrikasse on vaieldav, aga üldisemalt ehk ka siirdealad [[läänemaailm]]a ja [[idamaad]]e vahel. ==Koosseis== 219. rida: {{Vaata\|Lähis-Ida esiaeg}} {{Vaata\|Lähis-Ida ajalugu}} Umbkaudu 9000 (vahemikus ~~11000–7000~~11 000 – 7000) [[eKr]] tekkis Lähis-Idas põllumajandus ning hakkas arenema püsiv asustus. Kasvatati teravilju, kodustati loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr on leiutatud ka põletatud keraamika. [[Mesopotaamia]], [[Süüria]]-[[Palestiina]] ja [[Anatoolia]] varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos ~~kõige~~ esimesteks, mistõttu saab kogu piirkonda kutsuda ka [[tsivilisatsioon]]i hälliks või sünnipaigaks. [[Kiilkiri\|Kiilkirja]] tekke eelseid (u 3300–3200 eKr) tsivilisatsioone ja erinevaid asulaid on võimalik analüüsida ainult [[arheoloogia\|arheoloogilise]] leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi erinevad etapid on oma nime saanud muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast [[keraamika]]t või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud. 225. rida: Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab [[Esimene maailmasõda\|Esimest maailmasõjast]], mis lõppes [[Osmanite impeerium\|Ottomani impeeriumi]] alistamisega [[Briti impeerium\|Briti impeeriumi]] ja nende liitlaste poolt. [[30. oktoober\|30. oktoobril]] [[1918]] sõlmiti [[Murdose vaherahu]], mis lõpetas maailmasõja Lähis-Idas. [[10. august]]il [[1920]] allkirjastati [[Sévresi rahu]], millega ratifitseeriti Ottomanide impeeriumi jagamine. 1948. aastal loodi Iisrael ~~ning~~ja viiekümnendatel taandusid Lääne võõrvõimud. Nii Iisraeli riigi loomine kui ka võõrvägede lahkumine oli mõjutatud Ameerika Ühendriikide poolt. Võtmesündmuseks oli [[Suessi kriis]], mis oli sõjaväeline rünnak [[Egiptus]]ele [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Iisrael]]i poolt. Kahekümnendal sajandil avastatud naftavarud tõstsid piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust oluliselt. 1945. aastal alustasid Saudi Araabia, Iraan, Kuveit, Iraak ja Araabia Ühendemiraadid nafta tootmist ja eksportimist. 232. rida: Lähis-Ida on [[Hiina]] ja [[India]] kõrval üks olulisematest tsivilisatsiooni hällidest. Siin on kujunenud [[Mesopotaamia]] kultuurid ja [[Vana-Egiptus]]e tsivilisatsioon. See suurte [[religioon]]ide ([[kristlus]], [[judaism]], [[islam]]) sünnikoht, olles sellega kultuuriliselt erakordselt tähtis miljarditele inimestele. Lähis-Ida on ka [[Lääne tsivilisatsioon]]i häll. Lähis-Ida piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. 2004. aastal tõestatud varude seisuga moodustas see 63,44 % kogu maailma naftavarudest, omades üle 600 miljardi barreli naftat piirkonna maapõues.<ref name="varud">[PETROLEUM & OTHER LIQUIDS],http://www.eia.gov/petroleum/, Naftavarude ülevaade.</ref> Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni kaheteistkümnest liikmesriigist kuus on Lähis-Ida regioonist. Nendeks on Iraan, Iraak, Kuveit, Qatar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. <ref name="OPEC">[Organization of the Petroleum Exporting Countries],http://www.opec.org/opec_web/en/, OPEC liikmed.</ref> Tänapäeval on Lähis-Ida jätkuvalt oluline majanduslikes ja religiooni puudutavates punktides. Aja jooksul on mainitud piirkonnast kujunenud ka strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes. ==Majandus== [[Pilt:fire at rumaila field.jpg\|upright=1.7\|pisi\| Kuveidis põlev naftapuurauk]] Lähis-Ida tähtsust [[20. sajand\|20. sajandil]] on tohutult suurendanud seal avastatud maailma suurimad [[nafta]]varud. Suurima majandusega Lähis-Ida riigid on [[Türgi]] (794 mld [[dollar\|dollarit]]), [[Saudi Araabia]] (467 mld [[dollar\|dollarit]]) ja [[Iraan]] (385 mld [[dollar\|dollarit]]). [[Sisemajanduse kogutoodang\|Sisemajanduse kogutoodang]]uid<ref name=WB-GDP-Nominal>[http://siteresources.worldbank.org/DATASTATISTICS/Resources/GDP.pdf The World Bank: World Economic Indicators Database. ''GDP (Nominal) 2008.'']</ref> võrreldes on esikolmikus [[Katar]], [[Kuveit]] ja [[Küpros]]. Jõukate riikide kõrval eksisteerivad Lähis-Ida regioonis ka vaesemad riigid nagu [[Gaza tsoon]] ja [[Jeemen]]. Osad selle piirkonna riigid on suuresti sõltuvad [[nafta]] ja naftasaaduste ekspordist. Riigid nagu [[Küpros]], [[Türgi]], [[Iisrael]] ja [[Egiptus]] omavad mitmekesiseid tööstusi. Selliste tööstuste alla kuuluvad puuvilla-, liha-, piima-, tekstiili- ja sõjatööstus. See piirkond valmistab ka parimaid kirurgilisi instrumente, mida [[eksport\|eksporditakse]] Lääneriikidesse. [[Türgi]], [[Küpros]], [[Egiptus]], [[Liibanon]] ja [[Iisrael]] on tõestanud ennast ka turismisihtkohtadena. Teiste Lähis-Ida riikide puhul on jäänud see [[majandussektor]] arendamata. See võib olla tingitud regiooni poliitilistest konfliktidest ja konservatiivsest ühiskonna hoiakust. Samas on viimastel aastatel tõusnud [[Araabia Ühendemiraadid\|Araabia Ühendemiraatide]], [[Bahrein]]i ja [[Jordaania]] populaarsus turistide seas, sest nendes riikides on loodud paremad tingimused turistide võõrustamiseks.

Lähis-Ida: erinevus redaktsioonide vahel