Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Egiptust ja ka teisi Põhja-Aafrika [[Vahemeri|Vahemere]]-äärseid riike peetakse mõnikord Lähis-Ida riikideks.<ref name="piiritlus">[http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/me.htm World Atlas], Lähis-Ida kaasaegne käsitlus.</ref>
 
Nimi "Lähis-Ida" on moodustatud saksakeelse nime ''Naher Osten'' (Lähis-Ida) eeskujul. Saksa keeles kasutatakse Lähis-Ida kohta ka nime ''Mittlerer Osten'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mis pigem tähendab maid Iraanist Indiani (kaasa arvatud). Sõnasõnaliselt "Lähis-Idaks" tõlgitav nimi on kasutusel ka [[vene keel|vene]], [[poola keel|poola]], [[horvaadi keel|horvaadi]] ja [[bulgaaria keel]]es. Ingliskeelne kirjandus tähistab seda piirkonda tavaliselt nimega ''Middle East'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mille all mõistetakse enamasti [[islam]]iusulisi maid ümber Vahemere idaosa. Saksa keeleruumis hõlmab laieneb nimi ''Mittlerer Osten'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida') mõiste mõnikord kogu [[Põhja-Aafrika]] ja [[Edela-Aasia]] islamimaailmale, hõlmates ka [[Taga-Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]] ehk [[Turkestan]]i (''Großraum Mittlerer Osten''; inglise keeles ''Greater Middle East''). Niisugusel kujul hõlmab termin kogu üleminekuala ja kõik alad, mille kuulumine Euroopasse, Aasiasse ja ka Aafrikasse on vaieldav, aga üldisemalt ehk ka siirdealad [[läänemaailm]]a ja [[idamaad]]e vahel.
 
==Koosseis==
{{Vaata|Lähis-Ida esiaeg}}
{{Vaata|Lähis-Ida ajalugu}}
Umbkaudu 9000 (vahemikus 11000–700011 000 – 7000) [[eKr]] tekkis Lähis-Idas põllumajandus ning hakkas arenema püsiv asustus. Kasvatati teravilju, kodustati loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr on leiutatud ka põletatud keraamika. [[Mesopotaamia]], [[Süüria]]-[[Palestiina]] ja [[Anatoolia]] varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos kõige esimesteks, mistõttu saab kogu piirkonda kutsuda ka [[tsivilisatsioon]]i hälliks või sünnipaigaks.
 
[[Kiilkiri|Kiilkirja]] tekke eelseid (u 3300–3200 eKr) tsivilisatsioone ja erinevaid asulaid on võimalik analüüsida ainult [[arheoloogia|arheoloogilise]] leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi erinevad etapid on oma nime saanud muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast [[keraamika]]t või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.
Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõjast]], mis lõppes [[Osmanite impeerium|Ottomani impeeriumi]] alistamisega [[Briti impeerium|Briti impeeriumi]] ja nende liitlaste poolt. [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1918]] sõlmiti [[Murdose vaherahu]], mis lõpetas maailmasõja Lähis-Idas. [[10. august]]il [[1920]] allkirjastati [[Sévresi rahu]], millega ratifitseeriti Ottomanide impeeriumi jagamine.
 
1948. aastal loodi Iisrael ningja viiekümnendatel taandusid Lääne võõrvõimud. Nii Iisraeli riigi loomine kui ka võõrvägede lahkumine oli mõjutatud Ameerika Ühendriikide poolt. Võtmesündmuseks oli [[Suessi kriis]], mis oli sõjaväeline rünnak [[Egiptus]]ele [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Iisrael]]i poolt.
 
Kahekümnendal sajandil avastatud naftavarud tõstsid piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust oluliselt. 1945. aastal alustasid Saudi Araabia, Iraan, Kuveit, Iraak ja Araabia Ühendemiraadid nafta tootmist ja eksportimist.
Lähis-Ida on [[Hiina]] ja [[India]] kõrval üks olulisematest tsivilisatsiooni hällidest. Siin on kujunenud [[Mesopotaamia]] kultuurid ja [[Vana-Egiptus]]e tsivilisatsioon. See suurte [[religioon]]ide ([[kristlus]], [[judaism]], [[islam]]) sünnikoht, olles sellega kultuuriliselt erakordselt tähtis miljarditele inimestele. Lähis-Ida on ka [[Lääne tsivilisatsioon]]i häll.
 
Lähis-Ida piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. 2004. aastal tõestatud varude seisuga moodustas see 63,44 % kogu maailma naftavarudest, omades üle 600 miljardi barreli naftat piirkonna maapõues.<ref name="varud">[PETROLEUM & OTHER LIQUIDS],http://www.eia.gov/petroleum/, Naftavarude ülevaade.</ref> Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni kaheteistkümnest liikmesriigist kuus on Lähis-Ida regioonist. Nendeks on Iraan, Iraak, Kuveit, Qatar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. <ref name="OPEC">[Organization of the Petroleum Exporting Countries],http://www.opec.org/opec_web/en/, OPEC liikmed.</ref>
Tänapäeval on Lähis-Ida jätkuvalt oluline majanduslikes ja religiooni puudutavates punktides. Aja jooksul on mainitud piirkonnast kujunenud ka strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes.
 
==Majandus==
[[Pilt:fire at rumaila field.jpg|upright=1.7|pisi| Kuveidis põlev naftapuurauk]]
Lähis-Ida tähtsust [[20. sajand|20. sajandil]] on tohutult suurendanud seal avastatud maailma suurimad [[nafta]]varud. Suurima majandusega Lähis-Ida riigid on [[Türgi]] (794 mld [[dollar|dollarit]]), [[Saudi Araabia]] (467 mld [[dollar|dollarit]]) ja [[Iraan]] (385 mld [[dollar|dollarit]]). [[Sisemajanduse kogutoodang|Sisemajanduse kogutoodang]]uid<ref name=WB-GDP-Nominal>[http://siteresources.worldbank.org/DATASTATISTICS/Resources/GDP.pdf The World Bank: World Economic Indicators Database. ''GDP (Nominal) 2008.'']</ref> võrreldes on esikolmikus [[Katar]], [[Kuveit]] ja [[Küpros]]. Jõukate riikide kõrval eksisteerivad Lähis-Ida regioonis ka vaesemad riigid nagu [[Gaza tsoon]] ja [[Jeemen]].
 
Osad selle piirkonna riigid on suuresti sõltuvad [[nafta]] ja naftasaaduste ekspordist. Riigid nagu [[Küpros]], [[Türgi]], [[Iisrael]] ja [[Egiptus]] omavad mitmekesiseid tööstusi. Selliste tööstuste alla kuuluvad puuvilla-, liha-, piima-, tekstiili- ja sõjatööstus. See piirkond valmistab ka parimaid kirurgilisi instrumente, mida [[eksport|eksporditakse]] Lääneriikidesse.
 
[[Türgi]], [[Küpros]], [[Egiptus]], [[Liibanon]] ja [[Iisrael]] on tõestanud ennast ka turismisihtkohtadena. Teiste Lähis-Ida riikide puhul on jäänud see [[majandussektor]] arendamata. See võib olla tingitud regiooni poliitilistest konfliktidest ja konservatiivsest ühiskonna hoiakust. Samas on viimastel aastatel tõusnud [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]], [[Bahrein]]i ja [[Jordaania]] populaarsus turistide seas, sest nendes riikides on loodud paremad tingimused turistide võõrustamiseks.