Pääsküla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Muutsin lauseehitust. |
Parandasin terminoloogiat. |
||
19. rida:
Uuem osa asumist ulatub peamiselt kirde suunas kuni [[Nõmme]]ni. Kagusuunalist laienemist takistab [[Pääsküla raba]]. Hiljem tekkinud kirde- ja idasuunalised vahepealsed asumid on [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäe]] ja [[Hiiu]]. Nendes asuvad paikkonna esimesed koolid – [[Kivimäe põhikool|Kivimäe]] ja [[Hiiu põhikool]] ja [[Hiiu Gümnaasium]]. [[Pääsküla gümnaasium]] ja Muusikakool on ajalooliselt tunduvalt hilisemad.
Esimese maailmasõja eel arenes omaette asum '''Peetri suvituslinn''' (Petrovskaja sloboda), mille ehitajateks olid suures osas [[Peeter Suure merekindlus]]e ehitusega seotud spetsialistid. Praegu on see vaadeldav kui Pääsküla laienemine kirde suunas. Selle lähedusse rajati Peterburi-Paldiski raudtee [[Paldiski]] ja [[Tallinn]]a vahelise lõigu Tallinna poolt kümnendale verstale Esimese maailmasõja ajal 1915. aastal ka Peetri-nimeline rongipeatus (tolleaegses kõnepruugis tõenäoliselt Petrovka), millest 1919. aastal sai [[Pääsküla raudteepeatus
Lisaks on jõe kallastele tekkinud ka [[Laagri]] asula, mis sisuliselt on Vana-Pääsküla loode- ja põhjasuunalise laienemise tulemus. Laagri asulat eraldab Vana-Pääskülast raudtee, millel on [[Laagri raudteepeatus]], kuigi sisuliselt on sama hästi tegemist Vana-Pääskülaga. Oma nime on Laagri asum saanud seal I Maailmasõja ajal asunud sõjaväelaagri järgi. Oma olemuselt on Laagri asula olnud siiski põllumajandusega seotud, ja ka administratiivselt kuulub ta senini Harju maakonna Saue valla koosseisu.
| |||