Ulme: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
"fantastiline kirjandus" -> "fantastika" |
"1990-ndatel aastatel" -> "alates 1990-ndate aastate lõpust" |
||
82. rida:
Eesti teadusulme teadaolevalt esimene teos on [[Matthias Johann Eisen]]i tulevikupildike "Tallinn aastal 2000" ([[1903]]). Õuduskirjandust kirjutati juba 19. sajandil (näiteks [[August Kitzberg|August Kitzbergi jutt "Libahunt" 1891-92]]). 20. sajandi alguses oli tõlkemaastikul üheks olulisemaks rahvalikuks väljaandeks [[Johannes Aavik]]u [[tõlge|tõlke]][[antoloogia]]te sari "Hirmu ja õuduse jutud". Esimene anne ([[1914]]) sisaldas [[Hanns Heins Ewers]]i ja [[A. J. Mordtmann]]i jutte.
Sõna "ulme" tõi eesti keelde väljendi "teaduslik fantastika" asemele ja '[[teadusulme]]' tähenduses [[Henn-Kaarel Hellat]] kirjutises "Ilukirjanduse põnevad provintsid" ([[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]], [[18. september]] [[1970]], nr 38). Ajalehes Sirp ja Vasar pakuti teadusliku fantastika tähenduses ka teisi uudissõnu, millest tuntuim on "ruja". Termin "imeulme" juurdus alates 1990-
==Teadusulmes kasutatud motiive==
| |||