Lohusalu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
13. rida:
Küla on esimest korda mainitud [[1480]]. aastal (''Loensal'').
 
Külas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 193 inimest. Neist 177 (91,7%) olid [[eestlased]].<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref> 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 219.
 
==Asend==
Lohusalu piirneb kagust [[Laulasmaa]]ga, sealhulgas [[Heliküla]] suvilapiirkonnaga.
 
22. rida ⟶ 25. rida:
 
Poolsaarest edela poole jääb [[Lahepere laht]], kirde poole [[Lohusalu laht]]. Lohusalu lahe ääres on väga kena liivarand ja suplemiskoht, Lahepere lahe ääres on tagasihoidlikum rand. Mõlemas rannas ning ka metsa all on palju [[rändrahn]]e. Natura maa-alal tehtud maavahetuste käigus on hukkumisele määratud Sarri elamu tagune, poolsaarel asuv omanäoline soo.
==Loodus==
 
Lohusalu maastik on väga mitmekesine, kuid eriti iseloomulik on männimets, mille all kasvavad [[harilik mustikas|mustikad]]. Rannal leidub rohkesti [[merihumur]]it ja [[kurdlehine kibuvits|kuldlehist kibuvitsa]], samuti [[randmalts]]a, [[liiv-merisinep]]it, [[harilik kukemari|harilikku kukemarja]], [[odalehine malts|odalehist maltsa]] ja [[liiv-vareskaer]]a ning pisut [[rand-ogamalts]]a ja [[merikapsas]]t. Kasvab ka [[humallutsern]], [[sirplutsern]], [[harilik kikkapuu]] ja [[nõmm-liivatee]].
 
==Ajalugu==
Külas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 193 inimest. Neist 177 (91,7%) olid [[eestlased]].<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref> 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 219.
Küla on esimest korda mainitud [[1480]]. aastal (''Loensal'').
 
Küla põhiline elatusallikas oli kalapüük. Seal asus kalurikolhoos [[Nord (Lohusalu)|Nord]], millest [[1972]] sai [[Kirovi-nimeline kalurikolhoos|Kirovi-nimelise kalurikolhoosi]] osakond "Nord". Lohusalus oli [[Lohusalu sadam|kalasadam]] ja suitsutustsehh. Püüti [[merilest]]a.
 
Lohusalus asus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[NSV Liidu piirivalve|piirivalvevägede]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis|Balti Piirivalveringkonna]] [[kordon]].
 
[[Lohusalu Puhke- ja Konverentsikeskus]] (suvitus- ja konverentsikeskus) asub Lohusalu lahe ranna läheduses. Sinna ehitati terve elamukompleks koos spordikompleksiga. Seal on peetud [[Eesti]]–[[Venemaa|Vene]] riikidevahelisi läbirääkimisi ja [[Eesti|Eesti Vabariigi]] valitsuse istungeid.
39. rida ⟶ 43. rida:
Küla lähedal asub meremärgina ([[reeper]]ina) tuntud graniitrahn.
 
Lohusalu lähedal meres Lohusalu lahes on 11 m sügavuses [[Jossif Stalin (reisilaev)|reisilaeva "Josif Stalin"]] [[vrakk]], mille juurde saab sukelduda. Sukeldumiskohad on ka värviliste vetikatega kaetud paeastangud Nabe saare lähedal Lohusalu lahes 4–9 m sügavusel ja [[Lohusalu madal]], vahelduva pinnareljeefiga pae- ja liivaastang 6–10 m sügavusel [[Lohusalu laht|Lohusalu lahes]]. Lohusalu lähedal 42 m sügavuses on ka üle saja aasta tagasi uppunud auriku "Fennia" vrakk. Laev vedas [[Tallinn]]a tolle aja kõige moodsamat fotovarustust, kuid jäi tormi kätte.
 
Lohusalu lähedal 42 m sügavuses on ka üle saja aasta tagasi uppunud auriku "Fennia" vrakk. Laev vedas [[Tallinn]]a tolle aja kõige moodsamat fotovarustust, kuid jäi tormi kätte.
 
Lohusalus on asunud kauplus ning trahter, mõlemad on suletud. Lähim kauplus asetseb [[Treppoja]]l või Keila-Joal.
 
1. juulil 2009 saabus laulupeo tuli [[Lohusalu sadamassesadam]]asse.
 
Lohusalus oli [[Lohusalu Lasteaed-Algkool]], kus harrastati siidimaali. Kool suleti, kui 2007. aastal valmis uhiuus koolihoone Laulasmaal.