Eesti-Venemaa piirileping: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendatud |
Täiendatud |
||
1. rida:
'''Eesti-Venemaa piirileping''' on [[rahvusvaheline leping]], mis sätestab [[Eesti]] ja [[Venemaa]] vahelise [[Eesti-Venemaa piir|riigipiiri]].
Esimene rahvusvaheline leping, mis sätestas [[riigipiir]]i Eesti ja Venemaa vahel, oli [[2. veebruar]]il [[1920]] [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel sõlmitud [[Tartu rahuleping]], millega Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust, "loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta".<ref>[[:s:Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel (Tartu rahu)|Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel (tekst)]]</ref> Lepinguga lõpetati [[Vabadussõda|sõda Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel]] ja määrati kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir. Tartu rahulepingu kehtivus, vaatamata selle [[NSV Liit|NSV Liidu]] poolsele rikkumisele [[1940]]. aastal, on väljaspool kahtlust.<ref name="Mälksoo" /><ref>"Mis puutub Tartu rahulepingu kehtivusse, siis lepingu rikkumine ei saa ilmaski ühtki lepingut kehtetuks muuta. Kuna Tartu rahuleping ise ei näe ette tühistamise võimalust ning seda pole kunagi tühistatud, siis kehtib ta tänaseni." [http://www.okupatsioon.ee/et/component/content/article/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski?start=3 3.4. Rahvaste enesemääramisõigus ja Eesti riigi järjepidevus] - [[Enn Sarv]]. ''Õiguse vastu ei saa ükski : Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus''. Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon, Tartu 1997. ISBN 9985–60–407–5</ref>
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1940. aastal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti]]. [[15. august]]il [[1944]] eraldati 75% [[Eesti NSV]] [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] [[Vene NFSV]]-le, millest moodustati [[Leningradi oblast]]i [[Petseri rajoon]]. [[23. august]]il 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise [[Pihkva kubermang]]u ala, millest moodustati [[Pihkva oblast]]. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud Petseri maakonna osa likvideeriti ning liideti Eesti NSV [[Võrumaa|Võru maakonnaga]] (hiljem [[Võru rajoon]] ja [[Põlva rajoon]]). [[1945]]. aasta jaanuaris eraldati [[Viru-Ingeri]] Eesti NSV-st ja viidi üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu.
9. rida:
Eesti Vabariigi taastamise järel [[20. august]]il 1991 tunnustas [[Nõukogude Liit]] [[6. september|6. septembril]] 1991 ''[[de jure]]'' Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jäi kehtima ajutine kontrolljoon, mis järgis Eesti NSV ja Vene NFSV administratiivpiiri. Pärast Nõukogude Liidu lakkamist [[26. detsember|26. detsembril]] 1991 jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja [[Venemaa Föderatsioon]]i.
Ehkki Eesti tõstatas taasiseseisvumise järel küsimuse Tartu
Eesti loobus Venemaa koosseisu läinud alade tagasinõudmisest ametlikult [[1995]]. aasta novembris.<ref>[http://books.google.com/books?id=dt2TXexiKTgC&pg=PT455&dq=%22Petseri+County%22&sig=ACfU3U2Md8I0JrpQE1wzxyESv-BsbixbnA A Political and Economic Dictionary of Eastern Europe, p. 443, ISBN 1857430638]</ref>
[[18. mai]]l [[2005]] kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid [[Moskva]]s alla uuele Eesti-Venemaa piirilepingule. [[Riigikogu]] [[ratifitseerimine|ratifitseeris]] uue piirilepingu [[20. juuni]]l 2005, lisades ratifitseerimisseadusele [[preambul]]i, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud.<ref>[http://www.estemb.se/estonian_review/aid-427 Estonian Parliament ratifies Estonian-Russian border treaties]</ref> Venemaad ärritas viitamine [[Nõukogude
[[18. veebruar]]il [[2014]] allkirjastasid [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]] ja [[Venemaa välisminister]] [[Sergei Lavrov]] [[Moskva]]s järjekordse Eesti-Venemaa piirilepingu. Uus piirileping ei ole jõustunud, oodates mõlema riigi [[parlament|parlamendis]] ratifitseerimist.
Üldjoontes fikseeriti selles Eesti idapiiriks Eesti NSV kunagine administratiivpiir, loobudes seeläbi nõudmistest [[Narva jõgi|Narva jõe]] tagustele aladele ja Petserimaale, mis Tartu
Kuna Eesti Vabariigi taastamisel tugineti õiguslikule järjepidevusele, on osa Eesti ühiskonnast siiski veendumusel, et uus piirileping on põhiseaduse vastane ja seega kehtetu ning ''[[de facto]]'' jätkub kontrolljoonest ida poole jäävatel Eesti Vabariigi aladel (enamikul Petserimaast ning Narva jõe taguses Viru Ingeris) okupatsioon.<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1198938/helir-valdor-seeder-piirilepingu-solmimine-sellisel-kujul-ei-vasta-eesti-huvidele Helir-Valdor Seeder: piirilepingu sõlmimine sellisel kujul ei vasta Eesti huvidele] arvamus.postimees.ee 11. aprill 2013</ref><ref name="Mälksoo">[http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=51003272 LAURI MÄLKSOO: Tartu rahuleping: kehtiv või kehtetu?] www.epl.ee 7. veebruar 2005</ref><ref>[http://arvamus.postimees.ee/1024692/harri-kivilo-kogu-tode-eesti-vene-piirilepingust Harri Kivilo: kogu tõde Eesti-Vene piirilepingust] arvamus.postimees.ee 31. oktoober 2012</ref><ref>[http://www.ohtuleht.ee/530545 Henn Põlluaas. KOMMENTAAR. Tartu rahu piire referendum ei muudaks] www.ohtuleht.ee 17. juuni 2013</ref> Seda seisukohta ei toeta aga Eesti riiklik poliitika.
| |||