Erinevus lehekülje "Lääneslaavlased" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2015}}
{{Lisaviiteid|kuupäev=jaanuar 2015}}{{pooleli}}
 
{{Infokast etniline grupp
|pilt = [[Pilt:Slavic europe.svg|200px|Lääneslaavlased (heleroheline) Euroopa kaardil.]]
|etnos = Lääneslaavlased<br> ''Západní Slované'' <small>([[Tšehhi keel|cz]])</small><br> ''Západní Slovania'' <small>([[Slovaki keel|sk]])</small><br> ''Słowianie zachodni'' <small>([[Poola keel|pl]])</small><br> ''Zôpôdni Słowiónie'' <small>([[Kašuubi keel|csb]])</small><br> ''Pódwjacorne Słowjany'' <small>([[Alamsorbi keel|dsb]])</small><br> ''Zapadni Słowjenjo'' <small>([[Ülemsorbi keel|hsb]])</small>
|rahvaarv = >82 miljonit
|pop4 =
|ref4 =
|piirkond5 =
|pop5 =
|ref5 =
|piirkond6 =
|pop6 =
|ref6 =
|piirkond7 =
|pop7 =
|ref7 =
|piirkond8 =
|pop8 =
|ref8 =
|piirkond9 =
|pop9 =
|ref9 =
|piirkond10 =
|pop10 =
|ref10 =
|piirkond11 =
|pop11 =
|ref11 =
|keeled = [[Lääneslaavi keeled]]:<br> <small>[[Tšehhi keel|tšehhi]], [[Kašuubi keel|kašuubi]], [[Alamsorbi keel|alamsorbi]], [[Poola keel|poola]], [[Slovaki keel|slovaki]], [[Ülemsorbi keel|ülemsorbi]]</small>
|religioonid = [[Katoliku kirik]], mitteusklikud vähemused
|allmärkused =
}}
'''Lääneslaavlased''' on [[slaavlased]], kes räägivad [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi keeli]]. Tänapäeval on need [[slovakid]], [[tšehhid]], [[kašuubid]], [[poolakad]] ja [[sorbid]]. Põhja- võiehk [[Lehhiidi keeled|lehhiidi]] gruppi kuuluvad koos [[poola keelegakeel]]ega [[Kašuubi keel|kašuubi]] ning väljasurnud [[Polaabi keel|polaabi]] ja [[pomoraani keel]]ed. [[Ülemsorbi keel|Ülem-]] ja [[alamsorbi keel]]edtel omavadon nii lehhiidi kui ka tšehhi-slovaki grupi tunnuseid.
 
Kultuuriliselt arenesid lääneslaavlased teiste [[Lääne-Euroopa]] rahvaste eeskujul, sidemete tõttu [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ja [[läänekristlus]]ega. Seega kogesid nad kultuurilist lõhet teiste slaavi gruppidega: kui idaslaavlased ja enamusenamik lõunaslaavlasi pöördus [[Õigeusu kirik|ortodoksesse]] kristlusse, olles seega kultuuriliselt mõjutatud [[Bütsants]]i pooltist, pöördusid lääneslaavlased koos läänepoolsete lõunaslaavlastega ([[sloveenid]] ja [[horvaadid]]) [[katoliku kirik]]u poole, minnes seega ladina kiriku kultuurilise mõju alla.
[[Pilt:WalRhad.jpg|pisi|230px|Slaavlaste templi rekonstruktsioon [[Groß Radeni arheoloogiline vabaõhumuuseum|Groß Radenis]].]]
 
'''Lääneslaavlased''' on [[slaavlased]], kes räägivad [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi keeli]]. Tänapäeval on need [[slovakid]], [[tšehhid]], [[kašuubid]], [[poolakad]] ja [[sorbid]]. Põhja- või [[Lehhiidi keeled|lehhiidi]] gruppi kuuluvad koos poola keelega [[Kašuubi keel|kašuubi]] ning väljasurnud [[Polaabi keel|polaabi]] ja [[pomoraani keel]]ed. [[Ülemsorbi keel|Ülem-]] ja [[alamsorbi keel]]ed omavad nii lehhiidi kui ka tšehhi-slovaki grupi tunnuseid.
[[Pilt:Bishop Absalon topples the god Svantevit at Arkona.PNG|pisi|230px|left|Piiskop [[Absalon]] kukutab jumal [[Svantovit]]i [[Arkona neem|Arkonas]], [[Rügen]]i saarel.]]
Kultuuriliselt arenesid lääneslaavlased teiste [[Lääne-Euroopa]] rahvaste eeskujul, sidemete tõttu [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ja [[läänekristlus]]ega. Seega kogesid nad kultuurilist lõhet teiste slaavi gruppidega: kui idaslaavlased ja enamus lõunaslaavlasi pöördus [[Õigeusu kirik|ortodoksesse]] kristlusse, olles seega kultuuriliselt mõjutatud [[Bütsants]]i poolt, pöördusid lääneslaavlased koos läänepoolsete lõunaslaavlastega (sloveenid ja horvaadid) [[katoliku kirik]]u poole, minnes seega ladina kiriku kultuurilise mõju alla.
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:WalRhad.jpg|pisi|230pxleft|Slaavlaste templi rekonstruktsioon [[Groß Radeni arheoloogiline vabaõhumuuseum|Groß Radenis]].]]
[[Pilt:Bishop Absalon topples the god Svantevit at Arkona.PNG|pisi|230px|left|Piiskop [[Absalon]] kukutab jumal [[Svantovit]]i [[Arkona neem|Arkonas]], [[Rügen]]i saarel.]]
Keskajal kasutati lääneslaavlaste puhulkohta nime [[vendid]] (tõenäoliselt ''Venedi'' või ''Venedae'', mis võetud [[Jordanes]]elt ja [[Tacitus]]elt). [[Mieszko I]], esimene ajalooline Poola valitseja, oli ka kui "Dagome, vendide kuningas".
 
[[Varaslaavlased|Varaslaavlaste ekspansioon]] algas 5. sajandil ja 6. sajandiks olid grupid, millest tekkisid lääne-, [[idaslaavlased|ida-]] ja [[lõunaslaavlased|lõuna]]slaavlaste grupidslaavlased, tõenäoliselt jõudnud geograafilisse eraldatusse. Esimesed sõltumatud lääneslaavi riigid tekkisid alates 7. sajandi algusest,: [[Samo riik]] (623–658), [[Suur-Määri riik|Morava vürstkond]] (8. sajand – 833), [[Nitra vürstkond]] (8. sajand – 833) ja [[Suur-Määri riik]] (833 – u. 907).
 
Keskajal kasutati lääneslaavlaste puhul nime [[vendid]] (tõenäoliselt ''Venedi'' või ''Venedae'', mis võetud [[Jordanes]]elt ja [[Tacitus]]elt). [[Mieszko I]], esimene ajalooline Poola valitseja, oli ka kui "Dagome, vendide kuningas".
 
[[Varaslaavlased|Varaslaavlaste ekspansioon]] algas 5. sajandil ja 6. sajandiks olid grupid, millest tekkisid lääne-, [[idaslaavlased|ida-]] ja [[lõunaslaavlased|lõuna]]slaavlaste grupid, tõenäoliselt jõudnud geograafilisse eraldatusse. Esimesed sõltumatud lääneslaavi riigid tekkisid alates 7. sajandi algusest, [[Samo riik]] (623–658), [[Suur-Määri riik|Morava vürstkond]] (8. sajand – 833), [[Nitra vürstkond]] (8. sajand – 833) ja [[Suur-Määri riik]] (833 – u. 907).
 
[[Läänemeri|Läänemereäärsed]] [[sorbid]] ja teised [[Polaabid|polaabi slaavlased]], nagu [[obodriidid]] ja [[veletid]], sattusid keskajal pärast [[Vendi ristisõda]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ülemvõimu alla ja saksastusid 19. sajandi lõpuks. [[Polaabi keel]] säilis kuni 19. sajandi alguseni seal, kus nüüd on Saksamaa [[Alam-Saksi]] liidumaa. Selleks ajaks oli järele jäänud vaid 60 000 [[sorbid|sorbi]], kes elasid peamiselt [[Lausitz]]is, tänapäeva [[Saksamaa]] Brandenburgi ja Saksimaa liidumaades.
 
Kesk-Poola [[polaanid]]e hõim asutas oma riigi 10. sajandil Poola hertsogi [[Mieszko I]] juhtimisel. Mitu sajandit omasolid PoolaPoolal tihedaidtihedad sidemeidsidemed oma läänepoolsete naabritega, kus [[Poola ajalugu|Poola valitseja]] [[Bolesław I Chrobry]] kuulutati Saksa-Rooma keisri [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] poolt ''Frater et Cooperator Imperii'' ("vend ja partner keisririigis").
 
Tšehhide eelkäijad liikusid [[Čechy]]sse 6. sajandi algul ja rajasid 10. sajandiks mitmeid lääne, kui [[Přemysliidid|nende valitsejad]] muutusid lõpuks (1002) [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisrite]] vasallideks. [[Tšehhi kuningriik]] oli keisririigi osa aastatel 1002 – 14191002–1419 ja 1526 – 19181526–1918. Slovakkide eelkäijad läksid pärast 907. aastat ([[Suur-Määri riik|Suur-Määri riigi]] hukk) [[Ungari kuningriik|Ungari valitsejate]] ülemvõimu alla üheskoos teiste slaavi gruppidega, nagu [[horvaadid]], [[sloveenid]], [[Dalmaatsia|dalmaatslased]] ja [[russiinid]]. Nii tšehhid kui ka slovakid olid [[Habsburgid]]e võimu all aastatel 1526 kuni 1804; seejärel [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] ning aastatel 1867–1918 [[Austria-Ungari]] osa.
 
== Lääneslaavi grupid ==
[[Pilt:Lenguas eslavas occidentales.PNG|pisi|Lääneslaavi keeled]]
 
[[Pilt:LenguasWest eslavasslavs occidentales9th-10th c.PNG|230px.png|pisi|left|Lääneslaavi keeledhõimud 9./10. sajandil]]
 
* [[Lehhiidi keeled|Lehhiidi]] grupp
** [[miltsenid]] (ülemsorbid)
** [[luužitsid]] (alamsorbid)
 
[[Pilt:West slavs 9th-10th c..png|230px|pisi|left|Lääneslaavi hõimud 9./10. sajandil]]
 
== Vaata ka ==
 
* [[Lääneslaavi keeled]]
* [[Idaslaavlased]]
* [[Lõunaslaavlased]]
* [[Keskaegsete Slaavi hõimude loend]]
 
 
[[Kategooria:Lääneslaavlased| ]]
108 936

muudatust