Tollase Petseri maakonna idapoolsed alad olid praktiliselt sajaprotsendiliselt venekeelsed. Kõrge kuritegevuse ja elanikkonna harimatuse tõttu oli Eesti riigiasutiste tegevus Petserimaal suhteliselt enam raskendatud kui mujal Eestis.
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1940. aastal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti]]. [[15. august]]il [[1944]]. aastal eraldati 75% [[Eesti NSV]] Petseri maakonnast [[Vene SFNV|Vene NFSV]]-le]], millest moodustati [[Leningradi oblast]]i [[Petseri rajoon]]. [[23. august]]il 1944 eraldati [[Leningradi oblast]]istoblastist ligikaudne endise [[Pihkva kubermang]]u ala, millest moodustati [[Pihkva oblast]]. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa Petseri maakonnastmaakonna osa likvideeriti ning liideti Eesti NSV [[Võrumaa|Võru maakonnaga]]ga (hiljemhilisem [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]]).
Eesti Vabariigi taastamise järel [[1991]]. aasta [[20. august]]il tunnustas [[Nõukogude Liit]] [[6. september|6. septembril]] ''[[de jure]]'' Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jäi kehtima ajutine kontrolljoon, mis järgis Eesti NSV ja Vene NFSV piiriadministratiivpiiri. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist [[26. detsember|26. detsembril]] [[1991]] jäi ajutine kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja [[Venemaa Föderatsioon]]i.
Ehkki Eesti tõstatas taasiseseisvumise järel küsimuse Tartu rahu järgsete piiride taastamisest, ei ole Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon tänini [[Tartu rahurahuleping]]u ja sellejärgse Eesti-VeneVenemaa piiri kehtivust tunnustanud. Eesti loobus Venemaa koosseisu läinud alade tagasinõudmisest ametlikult [[1995]]. aasta novembris.<ref>[http://books.google.com/books?id=dt2TXexiKTgC&pg=PT455&dq=%22Petseri+County%22&sig=ACfU3U2Md8I0JrpQE1wzxyESv-BsbixbnA A Political and Economic Dictionary of Eastern Europe, p. 443, ISBN 1857430638]</ref> [[18. mai]]l [[2005]] kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid [[Moskva]]s alla uuele Eesti-VeneVenemaa piirilepingule. [[Riigikogu]] ratifitseeris uue piirilepingu [[20. juuni]]l [[2005]], lisades ratifitseerimisseadusele preambula[[preambul]]i, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud.<ref>[http://www.estemb.se/estonian_review/aid-427 Estonian Parliament ratifies Estonian-Russian border treaties]</ref> Venemaad ärritas viitamine Nõukogude okupatsioonile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata. Kuna Eesti Vabariigi taastamisel tugineti õiguslikule järjepidevusele, on osa Eesti elanikestühiskonnast siiski veendumusel, et uus piirileping on põhiseaduse vastane ja seega kehtetu ning ''[[de facto]]'' jätkub kontrolljoonest ida poole jäävatel Eesti Vabariigi aladel (enamikul Petserimaast ning Narva jõe taguses [[Viru Ingeri]]s) okupatsioon.<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1198938/helir-valdor-seeder-piirilepingu-solmimine-sellisel-kujul-ei-vasta-eesti-huvidele Helir-Valdor Seeder: piirilepingu sõlmimine sellisel kujul ei vasta Eesti huvidele] arvamus.postimees.ee 11. aprill 2013</ref><ref>[http://www.epl.ee/news/arvamus/lauri-malksoo-tartu-rahuleping-kehtiv-voi-kehtetu.d?id=51003272 LAURI MÄLKSOO: Tartu rahuleping: kehtiv või kehtetu?] www.epl.ee 7. veebruar 2005</ref><ref>[http://arvamus.postimees.ee/1024692/harri-kivilo-kogu-tode-eesti-vene-piirilepingust Harri Kivilo: kogu tõde Eesti-Vene piirilepingust] arvamus.postimees.ee 31. oktoober 2012</ref><ref>[http://www.ohtuleht.ee/530545 Henn Põlluaas. KOMMENTAAR. Tartu rahu piire referendum ei muudaks] www.ohtuleht.ee 17. juuni 2013</ref> SamasSeda seisukohta ei toeta seda seisukohta Eesti riiklik poliitika.
