Eesti Kunstimuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

ERM-i Tallinna osakond tegutses [[August Pulst]]i ateljees [[Estonia teater|Estonia teatris]] ning esialgu jäi sinna ka TEMÜ muuseum. [[1919]]. aasta suvel vaatasid siseministeeriumi ja haridusministeeriumi esindajad üle [[Kadrioru loss]]i ning otsustasid, et hoone on "nii asukoha kui ruumide suuruse ja laadi poolest sobilik muuseumihooneks"<ref>ERA, 1108-5/80, lk 1</ref> ningja [[1921]] sai Tallinna Eesti Muuseum selle oma kasutusse. Lossi põhjapoolne tiib jäi skulptor Weizenbergi kasutusse, keldris olid laoruumid ja üks korter, lõunapoolse tiiva ruume kasutati riigi väliskülaliste majutamiseks. [[1927]]–[[1928]] toimus lossis remont, mille käigus kohaldatikohandati hoone muuseumi vajadustele vastavaks.

[[1929]] võõrandati riigivanem [[August Rei]] käsul Kadrioru loss, et valmistada see ette Rootsi kuninga külaskäiguks. Muuseum kolis Kadrioru lossist endisesseendisse Lindeni restorani [[Narva maantee (Tallinn)|Narva mnt]] 4, kus muuseumi kasutada oli maja teine korrus ja kolmandal korrusel üks korter. Osa varasid paigutati [[Tallinna toomkirik|Toomkirikusse]] ja [[Vene tänav]]a aita. [[1930]] loodi [[sihtasutus]] Eesti Kunstimuuseum, et alustada uue muuseumihoone ehitust. Uue hoone asukohaks valiti [[Kanuti Gild]]ilt riigistatud nn Rahvaaed – krunt [[Mere puiestee]] 6 ja [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] vahelisel alal. Projektivõistlusel sai esikoha [[Edgar Kuusik]]u ja [[Erich Jacoby]] projekt. Kahjuks jäi projekt puhkenud [[teine maailmasõda|II maailmasõja]] tõttu teostamata.